Valimisteenistus kõrvaldas europarlamendi e-häälte kokkulugemiselt vaatleja

 

Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX/EESTI MEEDIA

Möödunud pühapäeval, mil toimusid Euroopa Parlamendi valimised, leidis aset juhtum, mida Geeniuse toimetusele teadaolevalt ei ole varem juhtunud: keset europarlamendi valimiste e-häälte kokkulugemise protsessi kõrvaldasid riigi valimisteenistuse töötajad saalist ühe valimiste vaatleja.
Valimisteenistuse töötajate hinnangul võis vaatleja Sulev Švilponise videokaamerates olla sidevahendeid, mille abil saab e-hääletamise tulemusi avalikustada enne lubatud tähtaega.
Enne saali sisenemist oli vaatleja kinnitanud, et tal ei ole kaasas ühtegi sidevahendit ning selle suusõnalise kinnituse peale lubati ta e-häälte avamise protsessi jälgima.

Pikaaegne vaatleja

Vaatleja Švilponis kirjeldas pühapäeval toimunut väga detailselt. Tema sõnul algas e-häälte avamise protsess kell 19.00, kuid ta hilines mõne minuti. Vastavalt seadustele ei tohi europarlamendi valimistulemusi avalikustada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ehk enne südaööd.

“Kohale jõudes juhatati mind saali, enne sisenemist küsiti, kas mul on kaasas sidevahendeid,” rääkis Švilponis. “Kuna olen varemgi käinud e-häälte avamise protsessi jälgimas teadsin, et saali ei tohi võtta kaasa telefoni ega muid sidevahendeid ning olin need seetõttu kõik jätnud koju. Sain protsessi jälgida 13 minutit, kui minu juurde tuldi ja öeldi, et minu kaamerad ei ole saali lubatud. Esmalt väideti, et minu kaamera on sidevahend ning seejärel, et tegu on andmekandjaga.”

Švilponis on käinud e-häälte avamise protsessi jälgimas ka mitmel varasemal korral ning varem ei ole ta kaamerad probleemiks osutunud.
Vaatlejal oli kaasas kokku kolm kaamerat, millega jäädvustas ta toimunut erinevate nurkade alt. Lisaks kaameratele oli kaasas ka üks helisalvesti.
Švilponis kinnitas Geeniusele, et tema seadmed ei olnud ühendatud ühegi lisaseadmega, mis võimaldaks videot või heli väljaspoole saali edastada.

Vaatleja esitas ametliku kaebuse

Valimisteenistuse töötajate palve peale salvestamine lõpetada Švilponis seda ka tegi, kuid andis kohe ka teada, et soovib ametlikku kaebust esitada. Seejärel juhatati ta saalist välja ruumi, kus ta sai kaebuse esitada.
Pärast kaebuse kirjutamist lubati ta saali tagasi, kuid selleks ajaks oli möödunud juba omajagu aega, mil vaatleja ei saanud e-häälte avamist jälgida.
Švilponise sõnul tuli enne ametliku kaebuse esitamist tema juurde valimisteenistuse juht Priit Vinkel, kes uuris, mis on tema kaameratega salvestamise eesmärk ja kas seadmed on varustatud sidevahenditega. Väidetavalt üritas Vinkel vältida seda, et vaatleja esitaks ametliku kaebuse.
Švilponis rääkis, et tahtis e-häälte avamist salvestada seetõttu, et kogu protsess käib väga kiirelt ning on tavalisele inimene keeruline kiirelt hoomata. Tema sõnul jookseb ekraanilt kiirelt läbi erinevaid kontrollnumbreid, mille õigsust peab kontrollima.
Kaameratega erinevate nurkade alt filmides saab vaatleja hiljem veenduda, et mõni valimisteenistuse töötaja ei ole sisestanud mõnd ebakorrektset käsku, CD plaati või võtit.
Vandenõuteooriate jahutamiseks kinnitas vaatleja, et europarlamendi valimiste osas on ta ükskõikne, ta ei kuulu ühtegi erakonda ega huvigruppi ega ole ühegi kindla erakonna toetaja. Samuti ei ole tal enda sõnul poliitilist eesmärki, vaid ta on lihtsalt e-valimiste huviline, kes isiklikult osaleb valimistel traditsioonilise hääletamisviisi kaudu.

Vaatleja sõnul oli europarlamendi e-häälte avamise osas avalikkusel väga väike huvi, kuna vaatlejaid oli väga vähe. Ametlikus kaebuses, mille Švilponis esitas valimisteenistusele, tõi ta välja veel kuus tähelepanekut, mis tehti sel korral e-häälte avamise juures valesti.
Valimisteenistuse meediavaldkonna nõunik Kristi Kirsberg ütles Švilponise ametlikule kaebusele viidates, et ei saa juhtumit kommenteerida ning lubas kommentaare anda uuel nädalal, mil kaebusele on ametlikult vastatud.

Allikas: https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/valimisteenistus-korvaldas-europarlamendi-e-haalte-kokkulugemiselt-vaatleja/