VÕIDUPÜHA

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).
Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.

Ajalugu

1919. aastal Vabadussõja päevil käis Punaarmee vägede väljalöömine Eesti ja Läti aladelt. Mai lõpuks vabastati Eesti punastest. Lätis oli Landesveer võtnud oma ülesandeks bolševikud ka sealt välja lüüa. Landesveer oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis. See sai algatuse Läti baltisakslastest ja sinna kuulusid baltisakslastele lojaalsed inimesed. 2. juunil 1919 kohtusid punaseid taga ajavad Eesti väed Põhja-Lätis lõunast tulnud sakslastega. Kuigi eesmärgid olid sarnased, sakslased eestlastes liitlasi ei näinud ja algas lahingtegevus.
23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."^[1]
16. veebruaril 1934 otsustas Riigikogu muuta 23. juuni riiklikuks pühaks. Võidupüha tähistati peamiselt kohalike pidudega, erandiks oli vabariigi 20. juubeliaasta 1938, kui Tallinnas võidupüha ja XI üldlaulupeo puhul pühitsemine suurejooneliselt ette võeti. Vabaduse väljakul toimunud paraadil osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kokku 16 000 inimest.^[1]
23. juunil 1940 muudeti Võidupüha Vabariigi Presidendi dekreediga Vabaduspühaks.<sup>[2]

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5idup%C3%BCha</sup>