Integratsioon ei tööta

5. juuli 2011 TAAVI.R. Lisa kommentaar

1960-datel algas läänes suuresti USAs toimunud sündmuste eestveol tõeline tolerantsi puhang. Noorsoo hulgas läksid ülimoodi sõnad nagu sõprus, sallivus, vendlus, rahu jt. Marksistlikud ideed, mis vähemalt teoorias lubasid samuti piirideta idülli oli tõusuteel just nagu ka juba enne II MS mitmel pool populaarseks muutunud Pan-Euroopa idee. Utoopiate kõrghetk oli saabunud.
Eriti lihtsalt sai neid “uusi” ideid peale määrida noortele, kes lõid erinevaid liikumisi, mille tuntuim nähtus oli narkost end segi tõmmanud hipide karjad. Kõik moraaliahelad tuli selliste liikumiste arvates kustutada.
Selliste reaktsioonide põhjuseid oli mitmeid. Ühelt poolt oli saamas või juba saanud täisealiseks põlvkond, kes oli üleskasvanud sõjakoledustest pakatavate lugude saatel, mida nad oma vanematelt kuulsid, teiseks olid käimas mitmed konfliktid nagu eriti verine Vietnam, kodanikerahutused USAs ja kolmandaks oli põhjuseks mitmete vasakpoolsete poliitiliste jõudude organiseeritud õhutustöö. Need kasutasid tekkinud emotsioone oma poliitiliste klauslite läbisurumiseks.
Üks populaarne mõte oli ka luua rahvaste, piirideta ühiskond, et iial ei tekiks sõdu.
Suure võrdsuse tuhinas asendusid antropoloogilised tõed juba varem emotsionaalsete ihadega.
Vähehaaval hakkasid populaarsust koguma vasakpoolsed erakonnad, mis oma poliitiliste ekperimentide käigus asusid lõdvendama sisserännet puudutavaid reegleid. Selle tulemusel saabusid Euroopasse aastate jooksul miljonid mitte-Euroopa päritolu immigrandid. See pidi olema muuhulgas ka võrdse, arenenud ühiskonna tunnusmärgiks. Loodeti kasu ka majandusele, mida uus tarbijaskond ja agar tööjõud pidanuks tooma. Seda ei tulnud. Kasvas hoopis kuritegevus, sotsiaalsed probleeemid, tekkis getostumine ja juhtus kokkuvõttes see, mille eest targemad hoiatasid: ebakvaliteetne populatsioon ei osutunud majanduslikult loodetud kasuteguriks, kurnas ja kurnab sotsiaalsüsteemi.
Hiljem prooviti “ootamatult” tekkinud probleeme lahendada integratsiooniga, mille varju all toimub tänaseni hoopis assimileerimiskatse ehk ühte sulatamise katse. Tulemus? Põlisrahva arvukus on vähenud ja probleemid kasvanud.
On naiivne loota nagu saaks piima sisse kukkunud õlist selle koosluse ühtlaseks segamisel lahti ja väärt joogi. Sa võid selle segu ütlasemaks muuta aga tulemuseks ikka kvaliteedi langus ja tarbimiskõlbmatu ollus.
Võib julgelt öelda, et senine naiivne integratsioon ja multikulti nägemus on täielikult läbikukkunud. Senistest probleemidest saab vaid siis lahti, kui musta sisserände ees piirid suletakse ja probleemsed migrandid välja saadetakse.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/