EESTI MEEL: Kuidas kriminaalid pätistusid

Esmalt õiendus: sovetiajal tähendas 'kriminaal' vene žargoonis kõiki kriminaalkoodeksi paragrahvi alla käivaid afääre, tänapäeval on see anglo-ameerika filmide kaudu saanud aga uue — kurjategija tähenduse! See, mis moonde(d) on teinud läbi 'pätt', on pikem lugu.

• Targad raamatud pakuvad sõna pätt sünonüüme:
hulgus, paadialune, kaabakas, huligaan (EKSS); +
jätis, kaltsakas, pasatski (Saagpakk); +
kaltskaabakas, lapakas (Õim).

• Sõna pätt pikem keeleteaduslik seletus:
allakäinud, kindla töö‑ ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune; kaabakas, huligaan.
Näiteid:
Viinanäljas pätt.
Habetunud ja räpane pätt nurus viinaraha.
Selles keldris ööbib hulguseid ja pätte.
Trepikojas magab üks pätt.
Pättide kamp, urgas.
Ta hakkas jooma ja muutus pätiks.
Mees jõi ennast pätiks.
Poisist saigi pätt.
Poeg läks pätiks…

Korja niisugune pätt tänavalt üles, anna talle tööd ja leiba, aga tema hakkab vurlet mängima. (Peet Vallak)

• Ja pätt sõimusõnana (ikka EKSS-i järgi):
Igavene, vana pätt (sihuke)!
Sa oled täielik pätt! Vilets pätt, paljasjalgne!
Kui kaua sa, pätt, elad meie kulul?!

Lühidalt on 'pätt' kehtivas kirjakeeles tähenduselt sama mis eluheidik ehk asotsiaal. Ja sellesse kategooriasse liigitamine on ikka välimuse ja mitte olemuse järgi käinud. 'Päti' täna leviv rahvalik käsitus kipub aga õnnetu välimuse asemel rõhutama retsidiivset käitumist ja kuritegelikke saavutusi. Kuidas siis sellest iga ausat asotsiaali riivanud sõimusõnast on saanud üldiselt levinud hellitussõna kurjategijate kohta?

Eesti Meele õigusajalooline seletus. Huligaane, hulguseid, töötuid, kerjuseid jt pätte hakati kimbutama, taga ajama ja kinni võtma pärast ühiskondliku vabaduse kärpimist sovetliku anastuse tingimustes. Nende staatus kriminaliseeriti ja nii sai pätist pooleks sajandiks "ühiskondliku korra ja julgeoleku vastane element" ehk ühe sõnaga öeldes antisotsiaal. Võib-olla toimus kinnipidamisasutustes vahepeal ka vennastumine, kuid tõenäosem on, et vargad, röövlid, vägistajad ja mõrvarid kaaperdasid päti nimetusega ka tema pehmema maine. Igatahes sovetlikul Venemaal kutsuti kõiki roimareid üldistavalt sulideks (žulik) ning paistab, et niisuguse semantilise mimikri tunnistajaks oleme ka siin.

Karistatavad pättused, nagu "tööst kõrvalehoidumine" (ENSV KrK §201"), "parasiitlik eluviis" (§201"'), huligaansus (§195) ja hulkurlus (§201"') said E(NS)V seadustest õiguslike mõistetena välja roogitud peamiselt siirdeajal. Ühiskondlik teadvus on aga teatavasti loid ja võtab poliitilised pöörded omaks viivitusega…

Veel inertsem on õnneks keeleüldsus, kes 'päti' rahvalikku (loe: punaajast pärinevat) uustähendust ei ole seni tunnistanud. Ja parem ongi.

Kirjakeel peabki olema konservatiivne. Paha on, kui päti ausust ei tunnusta aga ajakirjandus, nagu seda 17. jaanuaril tegi Kuku-eraraadio, aga eks see ole siis nende n-ö eraasi. Päris hull on lugu, kui seda teeb riiklik "Rahvus-ringhääling", kes ammust aega värvilises AK-s täna (pildil) must-valgel teatab:

Võrus tuntud pätid pandi vangi

Siin ei ole tegemist muu kui riigimeediumi ahistatud mankurdiajude punajäänukitega. Oleks aeg meelt muuta ja sovetiaegsed kuriteod ka vaimus dekriminaliseerida.

Pättus pole roim! Päti koht ei ole vanglas. Eesti Meel ei saakski teisiti kui nõuda: Pätid vabaks!

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/