MATTI ILVES: MEELEHEIDE

Enam-vähem kümme aastat elasin taasiseseisvunud Eesti Vabariigis rahulikku elu, nautisin meie riigi edusamme majanduses ja teistes eluvaldkondades, ning olin siinse eluga üldiselt rahul.

Nüüd aga on selgunud, et elan peaegu põrgus. Paljud minu naissugulased on ebavõrdse kohtlemise objektid, eestlased ei armasta piisavalt venelasi ja vaenavad neid. Veelgi hullem on lugu seksuaalvähemuste ja peadselt siia saabuvate - meid valmistatakse selleks juba ette - neegrite ning islamiusulistega. Eestlastest on loodud pilt, kui mittetolerantsetest inimolenditest ja seda kõike tehakse minu oma kodumaal. Ma üldse enam ei imesta, et paljud inimesed lahkuvad Eestist (nüüd juba  rohkem, kui põgenes 1944.a.), sest siin on elu muudetud nende etteheidete tõttu eestlastele väljakannatamatuks.

Olen juba ka ise kaalunud Eestist lahkumist, sest liialt raske on taluda seda eestlaste mõnitamist. Võõra rahva hulgas oleks kergem ja seal ei pea nägama ka rahvuse hääbumist impeeriumilaadses liitriigis nimetusega Euroopa Liit. Kunagi - mäletan - räägiti, et eestlased ei ela teist impeeriumi kuulumist üle, nüüd on need päevad kahjuks käes.

Fotol Munchi kuulsaim teos «Karje»