EESTI MEEL: Allkirja andmise hetkest lindpriiks

Head inimesed! Kuhu läheb mõtlev eestlane, kes hoolib oma esivanematest, lastest ja nende tulevikust, kui ta aastakümneid igal sammul näeb, kuidas rahvale mesimagusalt valetavad riigijuhid tallavad porri põhiseadust ning on võtnud suuna eestluse väljajuurimisele? Vähegi mõtlev eestlane leiab varem või hiljem teeraja pühasse hiide või kangelaste kalmistule. Lohutust saama, tõotusi andma, tulevikku ehitama. Küsin murelikult: miks need teed ja rajad on ammuilma (umb)rohtunud? Rumalus on tänase eestlase NOKIA…
Kuigi patrioodid teavad, et senised riigikogud alates 1992. aastast on valitud põhiseadusvastase valimisseaduse järgi ning on seega olnud ebaseaduslikud, nagu on olnud ebaseaduslikud ka nende poolt valitud, määratud ja nimetatud ametnikud ja ametkonnad, kaasa arvatud välisminister, olen sunnitud seda EV põhiseaduse vastasust kaitsvat toorest jõudu tunnistama de facto. Põhiseaduse §122 sätestab:

Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.

Tartu rahulepingus pole aga maismaapiir määratud ei osaliselt, tingimuslikult, mitmetähenduslikult ega ajas muutuvalt. Järelikult saab Tartu rahulepingus määratletud piirijoont muuta ainult põhiseaduse §122 muutmise järel ehk – kavandatav piirileping on vastuolus põhiseadusega. Veepiir ehk merepiir Venemaaga Soome lahel on võimalik, sest see piiriosa jäi Tartu rahulepingu piirimääratlusest välja ega ole nii ka vastuolus põhiseaduse §122-ga. Lähenev piirilepingu allakirjutamine teeb tõsist muret ehk üksikutele eestlasele. Nemad teavad ja näevad saatuslikke ohte, mis lepinguga kaasnevad. Sadakond patriooti ei suuda aga ära hoida lepingu allakirjutamist. Mis sest, et see leping on EV põhiseaduse vastane. Võim ja vägi koos neid teeniva ajakirjandusega (nagu näiteks varemgi juulilepete sõlmimisel või Eesti Euroopa Liitu astumisel) asuvad kindlasti põhiseaduse rikkujate poolele. Sadakonda põhiseadust järgivat patriooti on lihtne represseerida ja nii eeldatavalt ka toimitakse. Alalhoidlikud eestlased vaatavad pealt, raputavad pead ning mõtlevad: lollikesed, mida nad sellega nüüd saavutasid? Olen veendunud: kõnekoosolekute, pikettide, palvekirjade ja allkirjade kogumise aeg on ammu läbi! Kõige tähtsam on Eesti–Vene piirilepingu sõlmimise ärahoidmine. Kas soovitab keegi õiguse saamiseks kohtu poole pöörduda? Kohtu poole, kes aastakümneid on Eestimaa mahamüümist ja poliitikute põhiseadusvastast käitumist mahitanud ning on ise samuti ebaseaduslik?! Kust leida sada (või rohkem) tuhat eestlast eestluse kaitsele? Seaduskuulekamate patriootide julgustamiseks tuletan meelde, et põhiseaduse §54 näeb ette õiguse igal Eesti kodanikul osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Põhiseaduse teadlik rikkumine on põhiseadusliku korra vägivaldne muutmine! Või laseme riigireeturitel endid juhtida mõiste 'vägivaldne' üle arutlemise sohu?
Tahtes natukenegi omakandimehe Julius Kuperjanovi eeskuju järgida kuulutan Eesti–Vene maismaapiiri lepingule allakirjutaja lindpriiks allkirja andmise hetkest alates koos kõikide sellele järgneda võivate saatuslike tagajärgedega. Leian, et see on minu poolt parim, mida saan teha end põhiseaduse vastase valimisseaduse abil võimule valida lasknud riigikogu ning selle õigusliku ringkaitse rahvavaenuliku tegevuse vastu.

Heiki Kortspärn
parteitu pensionärist patrioot
Julius Kuperjanovi haual 11.10.2013 – tema 119. sünnipäeval.

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2013/10/allkirja-andmise-hetkest-lindpriiks.html