Eesti rahvuslike huvide reeturite leeris on rõõmupäev!
Neile, kellele pole tähtsad meie rahvusriigi püsimine, kes ei
hooli Vabadussõjas toodud ohvritest ega rahvuslikust eneseväärikusest -
kõigi nende inimeste leeris on täna tõeline pidupäev.
Eriti suur põhjus rõõmustamiseks on Reformierakonna ja IRL kontorites, kelle poliitiliste musklite rammuga on nüüd lõpuks võimalik muld peale kraapida Tartu rahu ja Eesti Wabariigi lahtisele hauale. Põhjust rõõmustamiseks on ka sotsiaaldemokraatidel, sest EuroInternatsionaaliga ühinemine kaotab peagi oma viimased tõkked - tänase riigi põikpäised seosed Eesti Wabariigiga, sest uue piirilepinguga saab kinnituse ja tõestuse fakt, et kuni 1940. aastani eksisteerinud Eesti Wabariik ei ole tänase Eesti Vabariigi õiguseellane.
Rõõmu jagub ka Keskerakonna leeris, kes ka oma õla alla pani, et peremehed Moskvas oma võiduka noosi kätte saaksid. Oluline on kesikutelegi see, et peale uue piirilepingu allakirjutamist saab üsna kindlalt öelda - meie riigi tähtsaim püha on edgaripäev e. 20. august, millal ENSV territoorium taasiseseisvus.
Keskerakonna poliitiline võit on seda üüratum, et koos uue riigi tunnustamisega sai tunnustusõiguse ehk sisulise võidu ka nende aastakümnete pikkune võitlus selle ideoloogia eest, mida nad Moskvaga kahekesi ajasid - kakskeelsuse nõue, vene sõjavägede vabastajateks pidamise, kodakondsuse 0-variandi nõue jms.
Keskerakonna nõuded on nüüd põhjendatud ja õigustatud.
On tõenäoline, et suurim võitja "uue piirilepingu afääris" ei ole mitte pupsikud liinil Paet-Mihkelson koos oma REF/IRL jüngritega vaid just Keskerakondlased.
Suurimaks kaotajaks on aga eesti rahvas, Eesti rahvusriigi ideaal ja eesti rahvuslik eneseväärikus.
BNS teatas, et Putin andis korralduse allkirjastada piirilepe Eestiga. Seega nõustus venemaa isevalitseja vastu võtma eesti rahva poolt talle antava kingituse. Selle kingituse suurus on 5% Eesti Wabariigi territooriumist.
Eesti rahva tahte edastajad olid isikud, kellele see rahvas andis valimistel mandaadi ennast esindada.
Välisagentuurid pajatavad mitmelt poolt, et venemaa president Vladimir Putin andis esmaspäeval välisministeeriumile korralduse allkirjastada piirileping Eestiga. Lisatakse, et vene valitsus kiitis Eestiga kavandatava uue piirileppe eelnõu heaks septembri keskel. Eelnõu alla mahuvad leping Eesti-Vene piirileppe kohta ning merealade piiritlemise leping Narva lahel ja Soome lahel.
Rahvuslikud huvid reetnud Eesti valitsus kiitis Eesti ja Venemaa uute piirilepingute eelnõud heaks juba tänavu 23. mail. Samuti andis valitsus välisministeeriumile nõusoleku koostöös ministeeriumidega ja teiste asjaomaste riigiasutustega alustada ettevalmistavaid tegevusi seoses Eesti-vene riigipiiri lepingu eelnõu artikliga kaheksa ning esitada ühe kuu pärast valitsusele asjakohane ülevaade.
Lisaks venemaale kingitavale 5% läheb poolte vahel vahetamisele veel mõned pisikesed jupikesed, millised korrigeeritakse suhteliselt võrdsetel alustel - jupike sulle, jupike mulle. See ei puuduta merealasid.
Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
Eriti suur põhjus rõõmustamiseks on Reformierakonna ja IRL kontorites, kelle poliitiliste musklite rammuga on nüüd lõpuks võimalik muld peale kraapida Tartu rahu ja Eesti Wabariigi lahtisele hauale. Põhjust rõõmustamiseks on ka sotsiaaldemokraatidel, sest EuroInternatsionaaliga ühinemine kaotab peagi oma viimased tõkked - tänase riigi põikpäised seosed Eesti Wabariigiga, sest uue piirilepinguga saab kinnituse ja tõestuse fakt, et kuni 1940. aastani eksisteerinud Eesti Wabariik ei ole tänase Eesti Vabariigi õiguseellane.
Rõõmu jagub ka Keskerakonna leeris, kes ka oma õla alla pani, et peremehed Moskvas oma võiduka noosi kätte saaksid. Oluline on kesikutelegi see, et peale uue piirilepingu allakirjutamist saab üsna kindlalt öelda - meie riigi tähtsaim püha on edgaripäev e. 20. august, millal ENSV territoorium taasiseseisvus.
Keskerakonna poliitiline võit on seda üüratum, et koos uue riigi tunnustamisega sai tunnustusõiguse ehk sisulise võidu ka nende aastakümnete pikkune võitlus selle ideoloogia eest, mida nad Moskvaga kahekesi ajasid - kakskeelsuse nõue, vene sõjavägede vabastajateks pidamise, kodakondsuse 0-variandi nõue jms.
Keskerakonna nõuded on nüüd põhjendatud ja õigustatud.
On tõenäoline, et suurim võitja "uue piirilepingu afääris" ei ole mitte pupsikud liinil Paet-Mihkelson koos oma REF/IRL jüngritega vaid just Keskerakondlased.
Suurimaks kaotajaks on aga eesti rahvas, Eesti rahvusriigi ideaal ja eesti rahvuslik eneseväärikus.
BNS teatas, et Putin andis korralduse allkirjastada piirilepe Eestiga. Seega nõustus venemaa isevalitseja vastu võtma eesti rahva poolt talle antava kingituse. Selle kingituse suurus on 5% Eesti Wabariigi territooriumist.
Eesti rahva tahte edastajad olid isikud, kellele see rahvas andis valimistel mandaadi ennast esindada.
Välisagentuurid pajatavad mitmelt poolt, et venemaa president Vladimir Putin andis esmaspäeval välisministeeriumile korralduse allkirjastada piirileping Eestiga. Lisatakse, et vene valitsus kiitis Eestiga kavandatava uue piirileppe eelnõu heaks septembri keskel. Eelnõu alla mahuvad leping Eesti-Vene piirileppe kohta ning merealade piiritlemise leping Narva lahel ja Soome lahel.
Rahvuslikud huvid reetnud Eesti valitsus kiitis Eesti ja Venemaa uute piirilepingute eelnõud heaks juba tänavu 23. mail. Samuti andis valitsus välisministeeriumile nõusoleku koostöös ministeeriumidega ja teiste asjaomaste riigiasutustega alustada ettevalmistavaid tegevusi seoses Eesti-vene riigipiiri lepingu eelnõu artikliga kaheksa ning esitada ühe kuu pärast valitsusele asjakohane ülevaade.
Lisaks venemaale kingitavale 5% läheb poolte vahel vahetamisele veel mõned pisikesed jupikesed, millised korrigeeritakse suhteliselt võrdsetel alustel - jupike sulle, jupike mulle. See ei puuduta merealasid.
Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
0 kommentaari:
Postita kommentaar