Belgia seadustab puudega laste tahtliku tapmise

J. C. von Krempach - 28.11.2013

Surmakultuur, mille omaksvõtmine viib iga ühiskonna enesehävituseni, rajab endale Euroopas jõuliste sammudega teed.

Kõige hiljutisemaks sammuks sel teel on Belgia senati poolt heakskiidu andmine seaduseelnõule, millega laiendatakse “eutanaasia” seaduslikkust ka alaealistele.

Seejuures ei näe seadus ette mingit ealist alampiiri, samuti puudub sellest nõue, et need, kellele “halastussurma” kohaldatakse, oleksid ise seda palunud.

Vastupidi, nende laste tapmise aluseks on valik, mille nad hüpoteetiliselt langetaksid, kui nad mõistaksid oma olukorda. Tegelikult tapetakse nad aga kas nende vanemate soovil või (nt juhul, kui vanemad ei ole kättesaadavad või kui nad ei soovi või ei suuda vastavat otsust langetada) isegi mõne avaliku võimu teostava asutuse otsusel.

Teisisõnu on siin tegemist surmanuhtlusega, mis määratakse ja viiakse ellu ilma õiglase kohtupidamiseta, ilma õiguseta kaitsjale ja ilma kriminaalsüüdistuse esitamiseta.

Uus seadus puutub kõigisse lastesse, kes kannatavad “ravimatu haiguse” all – teiste hulgas hõlmab see ka vaimse puudega lapsi.

On hirmuäratav tõdeda, et just nii algas ka holokaust Natsi-Saksamaal.

Hartheimi loss (Austrias). Selles paigas viisid natsid ellu oma “eutanaasiaprogrammi”, et kõrvaldada ühiskonnast puudega inimesed, keda iseloomustati sõnaga “lebensunwert” ehk “elamiskõlbmatu”. See programm kujutas endast olulist sammu holokaustiks valmistumisel.

Selle sammuga on Belgia astunud järjekordse suure sammu pöördumisel tsiviliseerimata pimedasse aega, mis valitses neil aladel enne kristianiseerimist. Õhku jääb küsimus, kas sellest uskumatust tsivilisatsioonilisest langusest on enam võimalik välja tulla.

PS! Politsei arreteeris 11 inimest, kes avaldasid Belgia senati ees selle uue seaduse vastu rahumeelselt ja vaikselt meelt. Inimõiguste ja demokraatia allasurumine käivad endiselt käsikäes.

Tegu on tõsise inimõiguste kriisiga ning oleks huvitav teada, kuidas reageerib sellele Euroopa Liidu õigusvolinik Viviane Reding, kes mõtleb endast kui euroopalike väärtuste ülimast valvurist. Kõige tõenäolisemalt ei reageeri ta üldse mitte kuidagi, kuna üldiselt teda tegelikud inimõigusprobleemid ei huvita.

Artikkel avaldati algselt portaalis Turtle Bay and Beyond. Artikli autor J. C. von Krempach on õigusteaduste doktor.

Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=2033