EUGEN VEGES: Kasitud ja lipsustatud kurjategija on ühiskonnale ohtlik

Kasitud ja lipsustatud kurjategija on tavakurjategijast ohtlikum, kuna tema isoleerimine ühiskonnast on keerulisem. Tema trellide taha paigutamine on kulukas, kuriteo kordapaneku tõestamine kestab aastaid. Need aga aeguvad. Rahavoogude juures askeldavate asjameeste ümber koondub ringkaitse, millest kesise eelarvega institutsioonidel läbipuremine on paras pähkel. Hõlptulust ei loobuta. Mida korrumpeerunum on ühiskond, seda tugevam ringkaitse moodustub. Ütlus, et suured sulid sõidavad tõllas, väikesed sulid ripuvad võllas, peab paika.

Korruptsioon on kuriteoliik, mida korraldavad kasitud ja lipsustatud kurjategijad. Eesti ühiskond on nende suhtes tolerantne. Pihtide vahele võetakse vaid need, kes üldlevinud tavasid rikuvad.

Korrumpeerumistaset mõõdetakse korruptsioonitasemetajumise indeksiga. Eesti paigutub (maailmaarvestuses) selle järgi 28. kohal (2013). Meist näevad paremad välja sellised piirkonnad nagu Barbados, Hong Kong, Uruguay, Bahama, Tšiili, Botswana, kuid koha pärast pole põhjust punastada. Mis toimub aga tavaelus?  

Teatavasti sõltub tajumine kohanemisest. Kohaneda võib kõigega. Oleme mõjuvõimuga kauplemisega (korruptsioon) niivõrd harjunud, et poliitilist tegevust ei kujuta selleta ettegi. Uhked nimedki oleme sellisele korruptsioonilisele tegevusele pannud – „maailmavaateline annetamine“, „koalitsiooni läbirääkimised“ jmt. Enesele (ja oma kamraadidele) positsioonide ja suuremate ressursside välja kauplemine on korruptsioon, tajumise indeks seda aga kajasta.

Allikas: http://eveges.blogspot.com/2014/01/kasitud-ja-lipsustatud-kurjategija-on.html