Kommentaar | Rail Baltic – joodiku utoopia

                                                                 (Teet Malsroos)

 Martin Vahter, 1Partner Kinnisvaragrupp juhatuse esimees

Kui riik plaanib reaalselt Rail Balticu valmis ehitada, siis saab sellest hiiglaslik ja mõttetu pideva kulu allikas.

Kui praegu ehitatakse Rail Baltic eurorahaga, siis tulevikus hakkame seda ise jooksva maksuraha arvelt üleval pidama ja Estonian Airi kahjum on selle kõrval köömes.

Euroraha on pime, kui mitte otse öelda rumal ja ideaalis saaks tõesti Rail Balticu ehituseks kuni 85protsendilise toetuse. Kui poliitikud suruvadki plaani läbi, siis valmib 1000 kilomeetrit sarnast tobedust nagu Mäo ja Haljala viaduktid – ülivõimsad liiklussõlmed keset tühermaad. Õnneks ei küsi nimetatud viaduktid hiljem nii tohutut ülalpidamisraha, aga teeb nukraks, et sarnase võimsusega ristmikke oleks Rocca al Maresse, Piritale ja paari teise kohta tõesti vaja.

Mind teevad kõige rohkem murelikuks projektid, mille ülalpidamine maksab pärast ehitamist igal aastal miljoneid. Rail Baltic on poolmuidu saadud näljane luksusauto, mida peab toitma järgmised sada aastat. Jooksevkulud juba kuhjuvad: kümned ametnikud planeerivad, reisivad, istuvad ja joonistavad.

Kõige ohtlikum on riigile halb plaan ja hea teostus. Erasektoris ei tule tavaliselt kehvale plaanile ja viletsale müügitööle vajalikku panga või investorite tuge taha, projekt jääb eos toppama ja suuremat hullu ei sünnigi. Eraäris on investoritel võimalik rahapaigutamise osas tavaliselt kaasa rääkida ja valida.

Avalike objektide puhul tehakse otsused tihti tagatoas ilma diskussioonita ja asutakse pärast agaralt töövõiduna avalikkusele müüma. Juba toimus ka avalik hange Rail Balticu planeerimis- ja projekteerimistööde meediakommunikatsiooni läbiviimiseks. Võimalik on ka see, et tegemist ongi pelgalt PR-projektiga. Asjaosalised saavad ise ka aru Rail Balticu mõttetusest, kuid teevad näo, et ajavad tähtsat asja.

Peame tunnistama, et Eesti on logistiliselt ääremaa. Kõigega ei saa ega peagi saama kolm korda päevas odavalt ja kvaliteetselt sõita – lennuki, bussi, auto, laeva ja rongiga. Rongisõitu doteerib riik juba praegu 15 miljoniga aastas. Kokku maksis ühistransport mullu riigile 62,5 miljonit eurot – see on peaaegu miljard krooni. Sõitjaid aga kuskilt juurde ei tule. Samas kasvab Rail Balticuga dotatsioonivajadus suurusjärkudes.

Rääkimata võimekusest asi ära teha – Elroni näitel ei suuda me Tallinnast Raplassegi normaalset ühendust tagada. Administratiivse võimetuse supernäitena on Loo uuele viaduktile viiv tee endiselt suletud, sest mõnisada meetrit vajalikku maad ei saa ÜHE omaniku käest kätte.

Tundub, nagu oleks heaolupidu jälle alanud ja koos joobega kaob mõistus. Kuidas muidu selgitada, et praegu kerkib tühermaale ERM, mille ehitamine maksab igale eestlasele 500 eurot. Ja mille iga-aastane ülalpidamiskulu on miljon eurot. Rail Baltic on poliitiline otsus, aga poliitilist julgust ja tarkust näitab ka võimekus halbadest otsustest loobuda.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee//561587/kommentaar-rail-baltic-joodiku-utoopia#.Ut6-RmX2Fpc.facebook 

___________________

Lugege ka lisaks SIIT.

M.I.