Juhtkiri | Samm tõeministeeriumile lähemale
Ilmar
Raagi asumine Stenbocki majja psühholoogilise kaitse nõunikuks paistab
võimupartei uue sammuna tõeministeeriumi loomisel. Alust selleks ju on:
ajakirjanduse väitel saab Raagi esimeseks ülesandeks olema e-valimiste
kaitsmine rünnakute eest.
Miljoniküsimuseks on, kust läheb piir
psühholoogilise kaitse ja teisiti mõtlemise mahasurumise vahel. Ja kas
sellise kaitse abil ja riiklikele huvidele viidates ei rakendata
riigiametnikke poliitvankri ette? On ju e-valimiste põhikritiseerijaks
olnud Keskerakond. Mida peaminister aastalõpuesinemistes – nendes, kus
küsimused olid piisavalt sobivad ja kooskõlastatud, mitte nagu TV3
toimumata jäänud intervjuu puhul, – on kujutanud hirmuäratava
vaenlasena, ohuna Eesti demokraatiale.
Kui nüüd peab uus psühholoogilise kaitse
nõunik kaitsma e-valimisi Keskerakonna rünnaku eest, saab selline töö
olla esmajoones Reformierakonna huvides. Rõivas on ju varemgi kasutanud
riigi struktuure erakonna heaks – meenutagem kas või Ämari lennuvälja
broneerimist erakonna valimisklipi filmimiseks.
Milline saab olema see psühholoogiline kaitse,
mida Eesti vabariik 21. sajandil rakendab? Kas peaministrile ja
võimuerakonnale vaid sobivate küsimuste esitaminegi võib olla osa
psühholoogilisest kaitsest? Jaak Aaviksoo on kaitseministrina öelnud, et
riigil on õigus valedele ja keegi ei saa riiki sundida tõde rääkima,
kui ta ise seda ei taha.
Pole
enam saladus, et erakondadel on olemas oma valvekommentaatorid
netiuudiste juures erakonna maailmavaate levitamiseks ja vastaste
mustamiseks. Sealt samm edasi oleks riikliku kommenteerimisvabriku
asutamine, mis peale võitluse välispropagandaga saaks ühtlasi hakata
kujundama riigisisest avalikku arvamust. Kes aga määraks ja kontrolliks,
kas see toimub ühiskonna või võimuparteide huvides?
Võimuparteilasest ekssiseminister Laanet on
nimetanud idapiiri suhtes kahtlejaid julgeolekuohuks. Kuidas sellist
ohtu neutraliseerida?
Kõige parem kaitse on rünnak. Võimukriitilisi
arvamusavaldajaid saab paika panna lihtsamal ja maisemalgi viisil.
Teravate ja kriitiliste arvamustega silma paistnud kolumnist Ahto
Lobjakas pidi Eesti välispoliitika instituudist lahkuma, sest tema
lepingut ei pikendatud.
Foto: Tairo Lutter
Foto: Tairo Lutter
0 kommentaari:
Postita kommentaar