Juhtkiri | Samm tõeministeeriumile lähemale

Ilmar Raagi asumine Stenbocki majja psühholoogilise kaitse nõunikuks paistab võimupartei uue sammuna tõeministeeriumi loomisel. Alust selleks ju on: ajakirjanduse väitel saab Raagi esimeseks ülesandeks olema e-valimiste kaitsmine rünnakute eest.

Miljoniküsimuseks on, kust läheb piir psühholoogilise kaitse ja teisiti mõtlemise mahasurumise vahel. Ja kas sellise kaitse abil ja riiklikele huvidele viidates ei rakendata riigiametnikke poliitvankri ette? On ju e-valimiste põhikritiseerijaks olnud Keskerakond. Mida peaminister aastalõpuesinemistes – nendes, kus küsimused olid piisavalt sobivad ja kooskõlastatud, mitte nagu TV3 toimumata jäänud intervjuu puhul, – on kujutanud hirmuäratava vaenlasena, ohuna Eesti demokraatiale.

Kui nüüd peab uus psühholoogilise kaitse nõunik kaitsma e-valimisi Keskerakonna rünnaku eest, saab selline töö olla esmajoones Reformierakonna huvides. Rõivas on ju varemgi kasutanud riigi struktuure erakonna heaks – meenutagem kas või Ämari lennuvälja broneerimist erakonna valimisklipi filmimiseks.

Milline saab olema see psühholoogiline kaitse, mida Eesti vabariik 21. sajandil rakendab? Kas peaministrile ja võimuerakonnale vaid sobivate küsimuste esitaminegi võib olla osa psühholoogilisest kaitsest? Jaak Aaviksoo on kaitseministrina öelnud, et riigil on õigus valedele ja keegi ei saa riiki sundida tõde rääkima, kui ta ise seda ei taha.

Pole enam saladus, et erakondadel on olemas oma valvekommentaatorid netiuudiste juures erakonna maailmavaate levitamiseks ja vastaste mustamiseks. Sealt samm edasi oleks riikliku kommenteerimisvabriku asutamine, mis peale võitluse välispropagandaga saaks ühtlasi hakata kujundama riigisisest avalikku arvamust. Kes aga määraks ja kontrolliks, kas see toimub ühiskonna või võimuparteide huvides?

Võimuparteilasest ekssiseminister Laanet on nimetanud idapiiri suhtes kahtlejaid julgeolekuohuks. Kuidas sellist ohtu neutraliseerida?

Kõige parem kaitse on rünnak. Võimukriitilisi arvamusavaldajaid saab paika panna  lihtsamal ja maisemalgi viisil. Teravate ja kriitiliste arvamustega silma paistnud kolumnist Ahto Lobjakas pidi Eesti välispoliitika instituudist lahkuma, sest tema lepingut ei pikendatud.

Foto: Tairo Lutter

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/657218/juhtkiri-samm-toeministeeriumile-lahemale#.VKq_SZ2_I1Y.facebook