MATTI ILVES: MEIE RAHVA SAATUSEST

Meie rahva saatus on siiani olnud lausa imeline, sest peale pea 20 aastat kestnud muistset vavadusvõitlust on olnud palju olukordi, kus rahvuse kestmine on lausa katkemise lähedal ja on ka arvatud, et see ongi omamoodi ime, et oleme rahvana säilinud. Toon ühe näite Andres Adamson´i raamatust "Liivimaa kuningriik":

"Rootsi ja Venemaa lähenemine oli viinud 1567. aastal nende lühiajalise liidulepinguni. Liidulepingu eest oli kuningas Erik XIV valmis Ivan Julmale loovutama Tallinna ja muud rootsi Liivimaa valdused ning üle andma oma vennanaise, Poola-Leedu printsessi Katarina Jagellonica, keda Jvan Julm oli kunagi kosinud ja solvava äraütlemise osaks saanud. ... Enne, kui lepingut täitma jõuti asuda, toimus Rootsis aga riigipööre. Üldisel heakskiidul kukutasid kuninga poolvennad hetsogid Johan, Magnus ja Karl täiesti ilmselt peast segi läinud Eriku, vangistasid ta 29. septembril 1568 ning troonile tõusis Katarina abikaasa Johan III. Kuningas Erik elas vangistuses kuni aastani 1577, mil ta lõpuks hernesuppi pandud arseenikuga teise ilma saadeti."
Mis oleks saanud eestlastest, kui me oleksime juba Ivan Julma ajal Venemaa koosseisus?

Eestlaste olukord enne muistset vabadusvõitlust oli täiesti naabermaadega võrreldav ja meie tänapäevane rahva arv võinuks olla soodsate olude puhul täiesti samasugune näiteks Rootsiga. Eesti aladel elas muistse vabadusvõitluse alguseks ligikaudu 150 000...200 000 inimest. Mart Helme kirjutab raamatus "Lembitu": "Hinnanguliselt elas nii Rootsis kui Taanis kummaski 13. sajandi algul vaid 200 000 inimest, mis mõnevõrra kõrgemale arengutasemele vaatamata polnud kaugeltki küllaldane, et täiest võrreldava rahvaarvuga meretagust Eestit kogu jõudu mängu panemata vallutada. Saksamaa rahvaarvuks oli samal ajal aga juba vähemalt 7,3 miljonit."  Sakslaste sekkumine viis meie rahva hävingu äärele. Venemaa suhteliselt väikesed vürstiriigid ei kujutanud meile aga mingit ohtu. Peale vabadusvõitlust oli meid järgi jäänud veidi alla 100 000. ja nii on olnud veel kaks korda edaspidises ajaloos.

Toon nüüd pikema katkendi Heiki Kortspärn´i raamatust - "Eestlaste saatus. Teine raamat", kus on toodud mitmeid näiteid, kus meie rahva saatus sõltus õigetest ja ka valedest otsustest:

"Mõned ajaloolised võrdlused
Nagu üks ähvardava punavõimu tõttu Eestist lahkunud tubli eestlane enne mind, olen minagi jõudnud järeldusele, et ajaloo kohtu vaekausil tuleks president Konstatin Päts asetada ühele pulgale omaaegse Liivimaa "kuninga" Kaupoga. Aastal 1200 laskis Kaupo end pidusöögil lõksu meelitada, oli sunnitud andma pantvange, uskus vaenlasi, liitus ristisõdijatega, ründas koos nendaga omaenda linnust ning lõpptulemusena kaotas oma elu ning määras oma rahva hukule.
Vene usku, vene emast sündinud, vene haridusega Konstatin Päts lähtus väärtushinnangust, kui Nõukogude Vene pidas 18 aastat Tartu rahulepingut, miks nad ei peaks pidama siis baasidelepingut (A.Otsa mälestused)!? Ja nähtavasti ka verahäälest tingituna, sest Päts kandis viha germaanide vastu ja omas alateadlikku (kaasasündinud?) usaldust venelaste suhtes.
Umbes samas analoogilises saatuslikus olukorras seisis 1220. aastal Virumaa "kuningas", Tarvanpää (Rakvare) linnuse isand (Didericus de) Kivele. Tema valik seisnes selles, kas lasta oma rahvas ristiusustada teutooni rüütlitel või Lindanises (Tallinnas) maabunud Taani kuningal. Kivele valis taanlased, kindlustades sellega Põhja-Eestile 115 aastat omavalitsust ja veel hiljem ordu all kergama põlve, kui see oli Liivimaal! Ütleme igaks juhuks kohe ära, et see oli tagatjärele targutates õige otsus ning põlisrahva (maarahva, eestlaste) kergem saatus polnud valitsejate eesmärk, vaid õige otsuse lisaboonus maarahvale.
Aastal 1561., kui tatari orjusest vabanenud tsaar Ivan Julm asus vallutama Eestimaad, oli Läänemaa (Loodna) eestlasest "kuningas" Reinhold Lohde üks väheseid, kes koos Tallinna raega ei uskunud Ivani ja tema käsilase Ketleri mesimagusaid lubadusi ja omas küllalt tarkust, et Eesti ja hiljem kogu Baltikumi viia kuningas Erik XVI abiga Rootsi krooni alla. Eesti rahva eluiga oli seega pikendatud 150 aasta võrra. Vaevalt siingi keegi valitsejatest just eesti rahva (õigemini öldes maarahva) elueast või saatusest hoolis,- jälle oli see õige otsusega kaasaskäinud lisaboonus!
Aastal 1710, kui Vene keiser Peertr I lõi Rootsit ja kusagilt polnud abi loota, siis Eestimaa rüütelkonna peamees, põlisest Eesti soost Haljala "kuningate" järeltulija B.J.Wrangell (Vrangle) nägi ainsat pääsu eri-kapitulatsioonis, mis kindlustas vähemusele säilimise ja omas piisavalt tarkust, et koostada Eestimaa hertsogiriigi kapitulatsiooni akt Peeter I nõnda, et see tegelikult sulges vanelaste sissevoolu Balti mere rannaaladele. Koos valitsejatega säilitati Eesti rahva eluiga 1710. aasta lepinguga veel 210 aaasta võrra. Jälle õige otsusega kaasas käinud lisaboonus.
Aastal 1710-1917 võrsus Eestimaalt nii palju Eesti (maarahva!) päritolu "isandaid", et nad peaaegu kontrollisid Vene riiki! Dr.Bertrami andmetel näiteks aastal 1845 Vene tsaaririigi 600-st kindralist oli 160 pärit Põhja-Eestist ning 80 Liivi ja Kuramaalt!
Tartu rahulepingu sõlminisel 1920. aastal näitasid Jaan Poska ja Jaan Tõnisson vaieldamatult kõrget diplomaatilist taset nii ajamonendi valikus, taktika, kui ka Eestile soodsate klauslite läbiviimisel.
1940.a. tragöödia, mis juba teglikult algas 1934, polnud meie rahval kahjuks oma soost "kuningat", kes oleks mõõtmeilt ulatunud Kivele, Lhode, Wrangelli või Poska tasemele. Lisaboonuse asemel tuli hävingu algus.
Ja praegune olukord meie maailmastumise teel? On möödapääsmatu, et just eesti rahva seast peab tõusma riigitüüri juurde mehi, kes peavad suutma saavutada tagajärgi eestluse püsimise ränkraskel teel. Täna, aastal 2008, seda meest või mehehakatist (ehk ka naist?) ei paista veel kusagilt...ning eestluse häving kogub tuure."

Tõesti, eestlaste häving kogub jälle tuure. Eriti kurba olukorda on meid pandud moraaltitusse korrumpeerunud Euroopa Liitu astumisega. Eesti rahvas oli küllaltki terve mõistusega ja enne ELi rahadega läbi viidud tohutut ajupesu reeturpoliitikute osavõtul ei pooldanud eestlased liitu astumist. Propaganda tagajärjed olid aga kurvad. Euroreferendum - kokku: hääletajaid 866 536, hääletanuid 554 751, kehtetuid 2329. Jah-hääli 369 704, “jah” 66,92 %, ei-hääli 182 718, “ei” 33,08 %.

Niisiis, 2004. aastast alates on Eesti rahvaarv allakäigu teel. Tartu Ülikooli Eetikakeskus prof. Margit Sutropi juhtimisel on välja andnud raamatust “Eesti ustest – sisse, välja” selgub, et siit on väljarännanud ligi 200 000 inimest.
Tühjaks jäävad väikelinnad-alevikud, eriti suured kaotused on koolisüsteemis sest lapsi lihtsalt ei ole. Päevaleht: "Praxise prognoosi järgi peaks algama massiline koolide sulgemine kõigis Eesti maakondades.
Eesti koolivõrgu tulevik on tutvustatud uuringu järgi tume ning suuremal osal omavalitsustest seisab ees karm otsus: kas sulgeda kool ise või oodata selle vaikset hääbumist, kuni õpilasi on liiga vähe ja omavalitsuse kulud kooli ülalpidamiseks ebamõistlikult suured. Nimelt seisab Praxise prognoosis, et koole tuleb kinni panna sadade kaupa. „See on rehkendus, kui palju koole on Eestil vaja 2020. aastal. Ehk arvuliselt näitame, mitu kooli on vaja, et õpilased sinna ära mahuks,” selgitas TTÜ majandusteaduskonna vanemteadur Kaire Põder. Andmed, mis uuringust selguvad, põhinevad peamiselt sellel, kui palju on 2020. aastal kooliminejaid. Tühjaks jääks 132 praegu põhiharidust pakkuvat kooli ja 150 gümnaasiumi. Praegu on Eestis gümnaasiume 194."
Siia tuleb lisada veel rahva iibe, mis on olnud negatiivne vist isegi 1992. aastast ja seda valitsuste tegematajätmiste tulemusel. Kui nüüd kavatsetakse tõsta tublisti lastetoetusi alates kolmandast lapsest, siis pistsid kohe kisama eestlaste väljasuretajad, et naine tahetakse teha sünnitusmasinaks! See lastetotuse tõus meid väljasuremisest ei päästa, sest siin on vaja rakendada kompleksseid vahendeid (tuleb liseda veel moraalsed komponendid jne.), sest rahaga ainult lapsi ei osta, seda näitavad hästi Lääne-Euroopa kogemused.

Valitsus ja Riigikogu aga jätkab rahulikult mõrvarlikku tegevust, nüüd on võetud ette veel perekonna lõplik lagundamine, õigemini selle mõiste ümberdefineerimine ja homopropaganda juurutamine isegi juba lasteaedades.

Eestlased hääletavad aga edasi kartellierakondade poolt, kes on võtnud kasutusele Eestis neokolonialistliku rahvahävitusliku süsteemi. Mis siis ikka, eks iga rahvas on oma saatuse sepp.