Leedu ja Eesti - sarnane minevik, erinev olevik
On tõsi see, et nii Leedu kui Eesti omariiklus sai tugevalt
kannatada suurvene šovinismi ja -imperialismi elujõu tõttu, millised
pole oma aktuaalsust ka tänaseks päevaks kaotanud. Kohati suisa
vastupidiselt on tunnetatav vene imperialistlike soovunelmate
tugevnemine.
Teisalt aga, kas on selles nüüd "süüdi" leedukate riigi siniverelised juured ja samavõrra eestlaste riigi lame vabariiklus, mis ühtedele on andnud riikliku enesekindluse ja teistelt võtnud ära iseolemise väärikuse, raske öelda. Kuid fakt on see, et kuigi mõlemad riigid soovivad kõikide naabritega normaalseid ja häid suhteid, on leedukad säilitanud riikliku eneseväärikuse, kuid eestlased on selle minetamas.
Viimatinimetatu nähtub selgelt meie riigijuhtide käitumisest nii ida, kui lääne suunal.
Näiteks suhtese venemaaga on Leedu kindlal positsioonil, et mineviku kordumise ärahoidmiseks on venemaal vaja anda siiras kinnitus leedu rahvale, milleks on vajalik venemaa poolne kompensatsioon Leedule. Samal seisukohal on ka lätlased. Eriti peale Abrene piirkonna ärakinkimisega saadud valusa kogemuse tõttu.
Tänasest BNS'ist me loeme, et Leedu soovib paremaid suhteid Venemaaga, kuid rõhutab samas, et ei too ohvriks okupatsioonikahjude hüvitamise küsimust. Need sõnad pärinevad täna parlamendi väliskomisjoni esimees Benediktas Juodka suust.
«Leedu võib olla sild, mis aitab parandada Venemaa suhteid Euroopa Liiduga. Teisalt, kui Venemaa tahab sõbralikke suhteid Leeduga, oleme me sellele avatud, kuid me kordame, säilitada tuleb vastastikune austus,» ütles Vilniuse ülikooli endine rektor päevalehes Lietuvos Zinios avaldatud intervjuus.
«Ma sooviksin korrata seda, mida olen juba öelnud - nõukogude okupatsiooni tekitatud kahju kompenseerimine on suhetes Venemaaga endiselt päevakorral,» ütles Juodka.
Eesti riik omakorda aga ei taha õppida teiste soovitustest ja/või kogemustest ning on ikka ja jälle valmis samale rehale astuma. Kui lähtuda praeguste parlamendiparteide valitsevast seisukohast, siis ka Eesti soovib häid suhteid teda veel tänaselgi päeval okupeeriva idanaabriga ning on valmis selleks ohverdama kõik - Tartu rahulepingu kui riigi sünnitunnistuse, kinkima ära oma maad ja varad venemaale ning kompensatsiooninõudest ei ole kartellipoliitikutele isegi mõtet mainida.
Anar Rand
Teisalt aga, kas on selles nüüd "süüdi" leedukate riigi siniverelised juured ja samavõrra eestlaste riigi lame vabariiklus, mis ühtedele on andnud riikliku enesekindluse ja teistelt võtnud ära iseolemise väärikuse, raske öelda. Kuid fakt on see, et kuigi mõlemad riigid soovivad kõikide naabritega normaalseid ja häid suhteid, on leedukad säilitanud riikliku eneseväärikuse, kuid eestlased on selle minetamas.
Viimatinimetatu nähtub selgelt meie riigijuhtide käitumisest nii ida, kui lääne suunal.
Näiteks suhtese venemaaga on Leedu kindlal positsioonil, et mineviku kordumise ärahoidmiseks on venemaal vaja anda siiras kinnitus leedu rahvale, milleks on vajalik venemaa poolne kompensatsioon Leedule. Samal seisukohal on ka lätlased. Eriti peale Abrene piirkonna ärakinkimisega saadud valusa kogemuse tõttu.
Tänasest BNS'ist me loeme, et Leedu soovib paremaid suhteid Venemaaga, kuid rõhutab samas, et ei too ohvriks okupatsioonikahjude hüvitamise küsimust. Need sõnad pärinevad täna parlamendi väliskomisjoni esimees Benediktas Juodka suust.
«Leedu võib olla sild, mis aitab parandada Venemaa suhteid Euroopa Liiduga. Teisalt, kui Venemaa tahab sõbralikke suhteid Leeduga, oleme me sellele avatud, kuid me kordame, säilitada tuleb vastastikune austus,» ütles Vilniuse ülikooli endine rektor päevalehes Lietuvos Zinios avaldatud intervjuus.
«Ma sooviksin korrata seda, mida olen juba öelnud - nõukogude okupatsiooni tekitatud kahju kompenseerimine on suhetes Venemaaga endiselt päevakorral,» ütles Juodka.
Eesti riik omakorda aga ei taha õppida teiste soovitustest ja/või kogemustest ning on ikka ja jälle valmis samale rehale astuma. Kui lähtuda praeguste parlamendiparteide valitsevast seisukohast, siis ka Eesti soovib häid suhteid teda veel tänaselgi päeval okupeeriva idanaabriga ning on valmis selleks ohverdama kõik - Tartu rahulepingu kui riigi sünnitunnistuse, kinkima ära oma maad ja varad venemaale ning kompensatsiooninõudest ei ole kartellipoliitikutele isegi mõtet mainida.
Anar Rand
0 kommentaari:
Postita kommentaar