MATTI ILVES: EUROOPAS EHITATAKSE FAŠISMILE SARNANEVAT ÜHISKONDA

Teame, et Euroopa Liidus on eesmärk neomarksistlik liitriik (lugege lähemalt SIIN) koos segarahvaga. Aga samas ei ole marksimil või kommunismil erilist vahet võrreldes fašismiga. Vahe on vaid selles, et kommunism rõhutab kollektiivset (poliitbüroo) juhtimist, fašism on rajatud aga kindlalt ainujuhtimisele - juhi printsiip. Milliseks kujuneb Euroopa impeerium, seda me täpselt veel ei tea.
Siin ongi õige aeg tuua väljavõte Eduard Laamani raamatust "Jutustusi endisest Euroopast", Ilmamaa 2011:

"Fašistliku riigi põhialused formuleeris 1925. aastal fašistlik kohtuminister, endine natsionalist prof. Alfredo Rocco: "Fašistlik riik on täielik vastand liberaaldemokraatlikule riigile, mis on individualistlik ja peab isikut ühiskonna lõppsihiks. Fašism pöörab hoopis ümber Kanti kuulsa vormeli, et isik on otstarve ega või olla abinõu muuks otstarbeks. Fašistlik riik on absoluutne suverään, millele kõik peab alistuma".
Roccot vaimustab Machiavelli brutaalne künism, mis avaldub juhtmõttes: Kas tahab kõrgemat võimu, peab haarama seks tarvilikud vägivalla-abinõud. Võidetud seisukohta peab kindlustama seega, et oma pooldajad relvastatakse. Kui rahval pole usku oma valitsejatesse, siis tuleb teda vägivallaga sundida uskuma. Mõistlik valitseja pole kohustatud enda sõna pidama, kui enam pole põhjusi, mis andsid tõuke lubadusteks.
Fašism eitab rahva suveräniteeti. Rahvahulkadel ei või olla oma spontaanset tahet, veel vähem võivad nad spontaalselt valida oma esindajaid. Fašistlik riik on autoritaarne riik. Ta ei ole mitte demokraatlik, sest ta ei anna rahvale suveräniteeti. Ta on demokraatlik ses mõttes, et ta seisab tihedas kontaktis rahvaga.
Fašistliku riigi põhiasutuseks on fašistlik erakond, monopoline poliitiline organisatsioon, kes juhib kogu riigi tegevust ning toetub oma sõjalisele organisatsioonile - miilitsale.Riik - see on politsei, ütleb Mussolini. Fašistlik riik on, nagu enamlinegi, äärmuseni arendatud politseiriik, mis politseiliste asutustega tungib igale poole, valvab kodaniku iga sammu järgi ning püüab kontrollida isegi tema meelt ja mõtteid."
Kahe vägivallaideoloogia lähedust näitab ka see, et kui Itaalia enamlased käisid esmakordselt Moskvas palverännakul, oli Lenin neile kahetsust avaldanud, et nad Mussolinit (Duce sündis Põhja-Itaalias 29. juulil 1883, täna siis130 aastat sünnist)  endale juhiks pole saanud. Mussolinil oli Leniniga ühine brutaalne inimesepõlgus ja küüniline kavalus.

Rahval pole erilist vahet millises vägivallale orienteeritud riigis-impeeriumis nad elavad, kas marksistlikus või fašistlikus. Rahvused kuuluvad mõlemat tüüpi impeeriumis aga kindlalt likvideerimisele. Esimesed märgid sõnavabaduse summutamiseks, mis on demokraatia alus, ongi juba hästi näha: vihakuritegude seadus, riiklikud meedianõukogud, mis peaksid järgima üleeuroopalisi standardeid ning alluma Euroopa Komisjoni seirele ja rahvuste likvudeerimiseks, immigrantide sissetoomine kvootide alusel, lugege SIIT.

Vähem silmatorkavad vahendid sõnavabaduse likvideerimiseks on ammu kasutusel, Mart Helme: "Töötasin pärast välisministeeriumist lahkumist lühikest aega Eesti Päevalehes. Nägin seal, kuidas asjad käivad. Kord kuus käis peremeeste esindaja kohal ja siis istuti peatoimetajaga paar tundi suletud uste taga. Kui esindaja oli lahkunud, hakkasid tulema peatoimetajalt soovitused, millest polnud võimalik keelduda – stiilis, et me peaksime rohkem üht asja kajastama ja las teise asjaga tegeleb keegi teine. Nii vaikselt mõjutati, millise hinnangu annab leht sündmustele ja protsessidele. Mulle ei olnud selline asi vastuvõetav ja ma lahkusin lehest."

Rahvuste ühtesulamise ülesannet täidab hästi ka impeeriumi sisene piiride puudumine ja tööjõu vaba liikumine. See tundub, et on tehtud inimeste liikumise hõlbustamiseks, kuid tegelik ja kaugem eesmärk on hävitada rahvused.
Sama eesmärki teenib ka Euroopa föderatsooni propaganda, mida kasutati juba fašistlikul Saksamaal. Laaman: "See föderalismi propaganda sai uut hoogu Hitleri rahukõnest 1933.a. 17. mail. "Imperialismile kui kapitalistliku ajajärgu kõige õnnetumale saadusele seab rahvussotsialism vastu rahvuste föderalismi põhimõtte", ütleb Wirsing ("Deutscland in der Weltpolitik". Jena, 1933)."

Ootame siis huviga, millises vägivallaimpeeriumis me elama hakkame, kas marksistlikus või fašistlikus. Lootus on selline, et need impeeriumi arhitektid jäävad ise koos kellumeestega lõpetamata ehitise rusude alla.