Vabastajatest

17. veebruaril 1944 tegid kindral Konevi väed Kiievi alt taanduvate sakslaste vastu äkkrünnaku. /-/ lahingut ei toimunud, olid vaid tapatalgud, ülekaalus olevad nõukogude sõjaväelased lasid veoautodelt kuulipildujaga maha ülestõstetud kätega seisvad sakslased, sõitsid tankidega surnuks Saksa sõjaväelased, seejärel kappas viimaste sekka mitusada ratsakasakat ja raius mõõgaga maha sakslaste pea ja kõrgele tõstetud käed. /-/ lumisele maale jäi vedelema enam kui 20 000 surnuks tambitud ja tükkideks raiutud sakslast.

* * * *

1939. aasta septembris ründas Poolat idast ka Nõukogude Liit ning vangilangenud 14 736 Poola ohvitseri ja 10 685 eraisikut paigutati Smolenski lähistel asuva Katõni väikelinna ligidale loodud kolme nõukogude koonduslaagrisse (Kozielsk, Starobielsk ja Ostaškov), kus nad ajavahemikul 1940. aasta 4. aprillist sama aasta 13. maini hukati, olles nende käed eelnevalt okastraadiga selja taha sidunud. Tapmine käis iga päev ja kolmesajakaupa. /-/ 6000 vangivõetud Poola eraisikut viidi Starobielskist ja Ostaškovist loomavagunites Harkovi linna lähistel paiknevasse Dergatšisse ja hukati ning maeti seal maha sarnasel moel. /-/ mitusada poola vangi, kelle hulgas oli ka naisi ja lapsi, viidi Valge mere rannikule, topiti seal kahte suurde kalalaeva ja uputati need laevad avamerel, kõik laevalised uppusid.

* * * *

29. juunil 1941 Lvovi linna sisenenud sakslased leidsid Brigidki nimelisest linnavanglast 3491 surnut. /-/ kongides, koridorides ja vanglaõues vedelesid sajad vägistatute ja köndistatute laibad, ühel rasedal naisel oli kõht alates suguelundist kuni küljestlõigatud rindadeni lõhki lõigatud ja haavast paistis elutu loote verine pea, ühe tooli külge seotud mehe suust ulatus välja talle kuklasse torgatud noa ots. /-/ Lutski linna vanglas tapsid nõukogude sõjaväelased sarnasel moel neljast tuhandest vangist 2800 ning Smarstinovi vanglas piinasid neljasada kuutkümmet vangi, kelle seejärel kokku sidusid ja elusalt põlema süütasid.

* * * *

Ööl vastu 29. jaanuari 1944 ründas nime „Leedu brigaad” kandev 120-liikmeline juudi partisanide üksus Ida-Poolas asuvat Koniuchy küla ja peksis või tulistas seal surnuks kõik lapsed, naised ja vanurid. /-/ tapatalgus ellujäänuid ei olnud, partisanidest jäi maha enam kui 300 laipa ja 60 süüdatud maja.

* * * *

Esimesel juulil 1941 vangistasid nõukogude sõjaväelased Broniki juures toimunud lahingute käigus  180 sakslast. /-/ kui sakslased järgmisel päeval selle paiga tagasi vallutasid, siis leidsid Wehrmachti sõdurid ühelt küntud põllult, väikesele alale koondatuna saja viiekümne kolme köndistatud, kuulipildujaga maha lastud Saksa sõduri laiba. /-/ ainsalgi laibal polnud enam käekella, sõrmust, üleriideid ega jalavarje. /-/ üks kaheteistkümnest ellujäänust ütles Saksa ohvitseridele, et venelastel oli tulnud uus määrus, mille kohaselt iga nõukogude sõjaväelane, kes on tapnud 20 sakslast, saab aumärgi, ametikõrgendust ning kolm päeva puhkust.

* * * *

18. veebruaril 1943 võtsid sakslased vasturünnakuga tagasi Ukrainas Donetski lähistel asuva Grišino linna. /-/ Punaarmee ei avaldanud taandumise eel relvastatud vastupanu, sest oli hõivatud parajasti sõjavangide ja tsiviilelanikkonna mõrvamisega. /-/ Saksa sõjaväelased leidsid sealt 406 sakslasest sõjavangi, 29 Itaalia, üheksa Rumeenia ning nelja Ungari sõjaväelase surnukeha. /-/ kui lisada neile veel Ukraina ja Saksa sõjaväehaiglates töötanud medõdede ja vanurite laibad, siis ühtekokku tuli Grišinos tookord maha matta 596 tapetut. /-/ laipu oli brutaalselt köndistatud, naised olid vanusele vaatamata vägistatud, meestel oli ära lõigatud nina, kõrvad ja suguelund, naistel olid rinnad niiviisi ära lõigatud, et valged ribid paistsid täies pikkuses välja, välja oli lõigatud ka naiste suguelund ja see neile seejärel suhu topitud.

* * * *

18. septembril 1941 tühjendas Nõukogude Armee lähenevate Saksa vägede eest Ukrainas asuva Hartsiiski ja Sniži ümbruse, kust korjati kokku mitusada näljast kõhnunud kaubanduskooli õpilast vanuses 14-16 eluaastat. /-/ neid sunniti tegema 60 km pikkust kiirrännakut ja kui siis lapsed nuttes teatasid, et ei jaksa enam edasi minna, saatis NKVD sinna kaks veoautot hukkamissalkadega, kes kohale jõudes kõik lapsed kuulipildujast maha lasid. /-/ Saksa väed leidsid teeäärsest kraavist 370 koolivormis nooruki ja tütarlapse laipa.

* * * *

Tšehhi piiri ääres asuva saksa küla, Nemmersdorfi hõivasid äkkrünnakuga kindral Galitski juhitavad Nõukogude väed. /-/ neile küla piirile vastu läinud 40 prantsuse sõjavangi lasti rünnaku käigus tankitulega maha, punased käisid majast majja, inimesi järjest vahistades, naisi vägistades, paljud naelutati alasti ja elusalt maja- või aidaukse külge ja lasti purjuspäi nende pihta märki. /-/ isegi järgmisena külla jõudnud 4. armee ohvitseride meelest oldi liiale mindud, kui ühest majast leiti 71 köndistatud naiselaipa.

* * * *

Ida-Preisimaale, Gumbinneni, Goldapi ja Ebenrode küla ringkonda sissetunginud punaarmeelased kogusid seal kokku kõik mehed poisikestest ättideni, sidusid nad kinni, lõikasid neil ära suguelundi ning koukisid kateloki juurde kuuluva supilusikaga välja elusate inimeste silmad. /-/ naised vägistati, kallati seejärel petrooleumiga üle ja põletati viimseni.

* * * *

Königsbergi lähistel asuva Metgeheni küla tagasivallutanud Saksa sõjaväelased leidsid seal tänavalt 60 köndistatud naiselaipa, nii noorte kui vanade naiste oma, ellujäänud pealtnägijate sõnul oli paljusid tapetutest vägistanud oma kuus-seitsekümmend vene sõdurit, väikelastel ja imikutel oli jalgadest kinni haaratud ja nad seejärel vastu seina virutatud, ning kui nad ikka veel elus olid, siis neile sõdurisaabastega pea peale hüpatud. /-/ palju noori naisi oli nende grupiviisilise vägistamise järel seotud kahe veoauto külge ja vastassuunas sõitvate autode abil pooleks rebitud. /-/ rongijaamas seisva seitsme vaguni igast kupeest leiti seitse kuni kümme köndistatud, üleni verist naiselaipa.

* * * *

Nõukogude väed vallutasid Saksamaal Buchenwaldi ja Sachsenhauseni koonduslaagri ja küüditasid sinna kohe vangi võetud saksa eraisikud, vahitornides olid haakristiga mundrikandjate asemel viisnurgaga mundrikandjad ning nälja, haiguse ja halastamatu ümberkäimise tõttu suri seal tuhandeid vange. /-/ 1991. aastal, kui Ida-Saksamaad okupeerinud Vene väed olid lahkunud, avastati Sachsenhauseni lähedal metsast massihaud, kus olid 25 000 saksa mehe ja naise luud, kes olid tapetud pärast 9. maid 1945, ning Fünfeicheni, Lamsdorfi ja Ketschendorfi küla veerel massihaud veel 65 000 sakslasest vangi jäänustega.

* * * *

10. jaanuaril 1943 seadsid sakslased Karpelovka küla koolimajas sisse ühe abihaigla, kus oli kaks arsti, kuus medõde, kaheksa sanitari ning 40 haiget ja külmunud sõjaväelast. Öösel ründas haiglat tugev partisaniüksus, tegi kaheliikmelise valvemeeskonna kahjutuks ning jättis lahkudes maha 50 surnut.

* * * *

12. jaanuaril 1943 võtsid tohutus ülekaalus olevad nõukogulased vangi 15-liikmelise Saksa laagri valvemeeskonna. Ent vangivõetutest ei saanud sõjavange. /-/ neil kästi 30-kraadises pakases end alasti võtta, lõigati jõejäässe auk ning kasteti ämbritega neid senikaua, kuni nad muutusid suurteks jääpurikateks. Sellisena leidis nad järgmisel päeval vasturünnaku teinud Saksa üksus.

* * * *

14. jaanuaril 1943 paigutati Majdanka valla lasteaeda Saksa sõjaväe ilmavaatlusjaam: eakas saksa vanemseersant ja neli saksa tütarlast-abiteenistuslast. Hommikul rippus kõigi viie laip aiapostide otsas, jalad ülespidi, kõik alasti, tütarlastel hambad välja löödud ja rinnad küljest lõigatud.

* * * *

16. jaanuaril 1943 õhtutundidel ründas rindele viival maanteel tugev partisanide üksus ootamatult kolme Saksa sõjaväe veoautot ja kümmet vene talupoegade vankrit, millega viidi rindele täiendust. Kümme vene talumeest lasti automaadist koos nende hobustega maha, Saksa vanemseersant seoti miini külge ja lasti õhku.

* * * *

Ühe noore SS-lase kohta saadi teada, et ta oskab klaverit mängida. /-/ venelased tegid talle käte ja jalgadega selgeks, et tal tuleb vene ohvitseridele klaverit mängida ning et kui ta mängimise järgi peaks jätma, lastakse ta kohe maha. /-/ SS-lane mängis klaverit 22 tundi järjest, kukkus siis korraga kurnatuna toolilt maha ja hakkas nutma. /-/ üks purjus vene ohvitser taarus maaslamava noormehe juurde ja lasi tollele ilma pikemata kuuli pähe.

* * * *

Nõukogude sõjaväelased vägistasid ära kõik viie ja kaheksakümne eluaasta vahele jäävad tüdrukud ja naised, ainuüksi Berliinis ulatub vägistamise tagajärjel saadud kehavigastustega haiglasse toimetatud naiste arv 95-135 tuhandeni, enam kui 10 000 nende hulgast jooksis verest tühjaks või suri neisse vigastustesse mõnel muul viisil, tuhanded tegid enesetapu, paljud tapsid ennast sünnitusvalude alates. /-/ koguarvu on raske öelda, sest paljusid naisi piinati mitu korda, mitme päeva kestel ja mitmekesi, kuid on fakt, et Saksamaal ulatus vägistatud naiste arv üle kahe miljoni. /-/ eriti elajalikult käitusid vene sõdurid Austrias, Preisimaal, Pommeris ja Sileesias. /-/ vähemtuntud fakt on, et Auschwitzi laagri vabastanud vene sõdurid vägistasid 1945. aasta veebruaris grupiviisiliselt ka pöetud peaga ja luidraid poola, vene, valgevene ja ukraina naisvange. /-/ aastail 1945-1948 tehti nõukogude okupatsiooni alla sattunud Ida-Saksamaal igal aastal kaks miljonit aborti ja paljudel juhtudel lämmatas ühe- või kaheaastase lapse öösel ära ta lihane ema.

* * * *

Türgi võimud hoidsid alates 1941. aasta detsembrist Istambulis karantiinis rohkem kui tuhandet Rumeeniast pagenud juuti. /-/ viimaks topiti karantiinisolijatest 769 inimest „Struma” nimelisele veisteveopargasele ja saadeti Palestiina poole teele, kuid nood ei jõudnud kohale, kuna 24. veebruaril 1942 oli üks Nõukogude allveelaev eraisikutest tuubil pargase torpeedoga põhja lasknud, ellu jäi üks Rumeenia juut.

* * * *

30. jaanuaril 1945 sõitis haiglalaevaks ümberehitatud Saksa ookeaniaurik „Wilhelm Gustloff” välja Gotenhafeni (Gdynia) sadamast, pardal ligemale 10 000 Baltimaadest põgenenud eraisikut, medõde ja haavatud sõjaväelast ning võttis kursi Kieli linnale. /-/ sama päeva õhtul võttis kapten Aleksander Marinesko juhtimisel sõitev, S-13 tüüpi Nõukogude allveelaev „Gustloffi” sihikule ja uputas kolme torpeedoga. /-/ õnnetuskohale saabunud Saksa laevad päästsid veest 964 ellujäänut, üle 8500 inimese hukkus. /-/ see oli ajaloo kõige suurema ohvritearvuga laevaõnnetus (hukkus kuus korda enam inimesi kui „Titanicu” uppumisel). Paar päeva hiljem, 10. veebruaril 1945 uputas seesama Nõukogude allveelaev kahe torpeedoga relvitu haiglalaeva „General von Steuben”, mis seilas Punase Risti lipu all. Hukkus 3500 haavatud sõdurit ja vabatahtlikku medõde.

* * * *

16. aprillil 1945 laskis kapten Konovalovi juhtimisel sõitev L-3 tüüpi Nõukogude allveelaev torpeedoga põhja relvitu, Punase Risti lipu all seilava pargase „Goya”, mis oli Ida-Preisimaalt pagevaid eraisikuid tuubil täis. 175 inimest jäi ellu, 7100 uppus, kui laev nelja minutiga põhja läks. /-/ Läänemerel uputasid Nõukogude pommituslennukid ja allveelaevad ühtekokku neli Saksa haiglalaeva ja kaheksa eranditult haavatuid vedavat kaubalaeva, kõik kõnealused laevad sõitsid rünnakuhetkel ilma Saksa eraldusmärkideta, Punase Risti lipu all.

* * * *

Ungaris sunniti maaomanik M. L.-i vaatama pealt, kuidas vägistatakse ta 53-aastast naist ja lapseootel tütart. /-/ isa läks seepeale hulluks, tütar tegi kaks päeva hiljem enesetapu.

* * * *

Dunántúli piirkonnas oli ühes jõukas majapidamises 300 nuumveist. /-/ vabastajad lasid kuulipildujaga kõik 300 maha ja ajasid siis elanikud aita, et nood nisu sealt õuele puistaks. Nisu kallati bensiiniga üle ja pandi põlema. Purjus vabastajad hirnusid naerda, kui laskekauguses olev, vabastatud majarahvas oma leiba taga nuttis.

* * * *

Olime 1944. aasta talvel noorpaar, kui Balatoni ääres käinud lahingute käigus rinne me külast üle läks ja mu mees koos mitme teise noormehega Kádárta piiril jälgis üle küla lendavaid USA pommituslennukeid. /-/ küla vallutanud venelased võtsid mehed kinni, öeldes, et nood olid ameeriklastele märku andnud, selle teo eest lasti mu mees koos iga viienda mehega me silme all maha. /-/ pärast seda viidi naaberküladest valimatult mehi sunnitööle Vene GULAG-i, kinni võeti ka mu vend ja kui ta siis neli aastat hiljem, 42 kilo kaaluvana tagasi tuli, võtsid Ungari julgeolekumehed ta Záhonyis rongilt maha, sülitasid ta peale ja peksid nii, et ta käeluu murdus, ise karjusid talle, et: „Sa võitlesid nõukogulaste vastu, siga selline!”

* * * *

Vác käis ägedate lahingute käigus korduvalt käest kätte. Kui Saksa ja Ungari vägede vasturünnak oli venelased tagasi paisanud, viis kolm suurt veoautot Budapesti, püha Johannese haiglasse naisi, keda oli vägistatud. Neid tuli omaette osakonnas ravida, neil olid ribid murtud ja hambad välja löödud, tütarlastel olid kogu eluks jäävad kehalised vigastused.

* * * *

Pärast 1945. aasta 4. aprilli saatis Ungari ajutine valitsus UNRA büroosse New Yorgis telegrammi: „Palume kiiresti saata ravimeid neljasaja seitsmekümne tuhande süüfilisehaige ravimiseks.”

* * * *

Detsembri lõpul tegi Ungari tankitõrje võitlusvõimetuks ühe Nõukogude tanki, mis oli Budapesti ja Kecskeméti vahelisel trassil liiga julgelt ette tikkunud. Kui luuk avati, leiti sealt peale nõukogude majori ja ta nelja kaasvõitleja laipade veel järgmisi asju: ühe surnuksvaevatud noore naise laip, kolm luksuslikku naistekasukat, poole kilo jagu kulda ja kalliskive, hunnik siidkombineesid ja viimaks üks laitmatu frakk.

* * * *

Kommunistlik Punaarmee oli mitte vabastaja, vaid anastaja, mitte niisama punane, vaid verest punane, mitte armee, vaid suur jõuk ning see „kuulsusrikas kommunistlik nõukogude sõjavägi” vägistas usaldusväärsete allikate andmeil ainuüksi Ungari pealinnas rohkem kui 200 000 tütarlast ja naist.

* * * *

Oli juba hiline pärastlõuna, kui saabus esimene neist. /-/ ta rääkis saksa keelt, mis pani majarahva seal Budapestis, T. tänava 7. ja 9. majas imestama, sest välimus oli saabujal selline tatarlase moodi. Ta surus oma püstoli vastu mu vanaisa nägu ja röögatas, kuigi oli ise ligidal:
„Kus kõik on?”
„Läksid ära. Viimseni…” vastas vanaisa.

Mu vanaema oli tollal noor ja nägus naisterahvas. Ta puges mu isa noorema õe kõrvale väiksesse voodisse nii, et ainult ninaots teki alt välja paistis ja ootas, kas tullakse talle keldrisse järgi. Tuldigi…

Tulijad näitasid kätekeeles: kas söögipoolist on? Polnud midagi. Sellega suurivaevu siiski veel leppisid, seejärel aga lahutasid toorelt naised meestest. Valisid välja neli naist. Ja juba olidki kõike nelja ära viimas. Härra Gyöngyösi, uhke, esinduslik postiülem haaras oma naise järele. Tal tulistati vahetust lähedusest, vasakult ja tagant pea puruks. Härra Gyöngyösi verest, ajust ja koljukildudest plartsatas tubli osa mu toona viieaastane olnud isa peale. Olime saanud vabaks.

JACK CORN

Autor on Ungari raadiojaama Szent Korona Rádió (Püha Krooni Raadio) kaastööline. Ta ülevaade „vabastajate” sooritatud „vägitegudest” ilmus 6. aprillil 2008 menukas Ungari internetiportaalis „Kuruc”. Asukoht internetis: http://kuruc.info/r/7/23357/.

Ungari keelest tõlkinud TÕNU KALVET  
_______________
"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564