Eesti ELURIKKUSE hävitamisel Euroopas esirinnas

Taimekaitsemürkidega hävitatakse Eestis nii mesilased, mesindus kui ka looduse mitmekesisus, kui kohe midagi ette ei võeta.

Ennekuulmatu on enamuse Euroopa riikide jaoks, et taimekaitsetöid tehakse päise päeva ajal, kui lendavad kasulikud putukad. Soomes võib mürkkemikaale pritsida õhtul kella 10-st kuni kella kolmeni öösel, Taanis päikeseloojangust päikesetõusuni. Meil kehtis kogu Nõukogude Liidu aja range klausel, et taimekaitsetöid võis teostada pärast kasulike putukate lennu lõppu.
Jahedaga avab taim oma poorid, mis kuuma päikesega on suletud ning siis pidigi mürk täie ette minema. Ka on põllunduse algusest peale valitsenud suur sõprus risttolmeldajate putukate ja maaharijate vahel, kuna viimaste seemnesaak sõltub otseselt tolmeldajatest.
Mesilane ongi olnud aastatuhandeid teejuht kasulike taimede juurde. Kui vanades Euroopa riikides tänapäeval ringi sõita, võib iga õitsva põllu veerel mesilagruppi silmata.
Euroopa Parlamendi resolutsioonist mesinduse olukorra kohta 20. novembrist 2008 on kirjas, et 76% inimeste tarbeks mõeldud toiduainete tootmisest sõltub mesindussektorist. Samast resolutsioonist: 84% Euroopas kasvatavatest juurviljasortidest sõltub tolmlemisest.

Soovitati mürkide abil teha… paradiisiaed!

„Eesti Päevalehes” ilmus 9. juunil 2010 artikkel „Herbitsiididega saab umbrohust lahti”. See artikkel soovitab oma aiast taimemürkide abiga teha paradiisiaed.
Kui marjakobarad on poolikud ning õuntel ainult pool põske punnis, luuviljalistest ei maksa unistadagi, kuna tolmeldajad on hävitatud, kas need ikka on paradiisiaia viljad? Kas see ikka on paradiisiaed, mis viljade raskuse all lookas ei ole? Võib-olla müütab sellessamas artiklis mainitud firma, „Bauhof”, teile ka Hollandist saadetud kodu- ja kivikimalaste hirmkalleid karbikesi, kuna te enda tolmeldajad, mis meil mürgitamata piirkondades veel igal ruutmeetril toimetavad, sirgu olete tõmmanud?
Mürgipritsija põllul ütleski mulle, et see „Roundup” ainult neli tundi tapabki, neid putukaid ju küll.

Mürgipritsijate mugavus hävitab mesindust

Eestis on olukord nii raske, et kümned ja kümned kogemustega mesinikud löövad käega. Nad ei suuda nende mürgipritsidega võidu joosta ning leiavad, et mesindus on kaotanud mõtte ja toob ainult suurt kahju. See on siililegi selge, et kolmandatest riikidest pärit odava mee võime sisse osta, nagu praegu toimubki, kuid ainult piisava arvu mesilastega saab tagada tolmlemist ja ELURIKKUST. Ehk säilitada looduse mitmekesisust. Ja siis veel küsitakse 10.06.2010 EPL-is ilmunud artiklis „Elurikkuse vähenemine on kulukam kliimamuutusest”, miks küll ELURIKKUS väheneb…
Meie riigis töötavad mürgipritsid künnipäevast kolletamispäevani päise päeva ajal, kuna õhtusel ajal pidi tööpäev juba lõppenud olema ja ega suurpõllumehe sulast saa siis enam sundida.
Odavam on jäätmaa või põld, kus kasvavad sajad meetaimed, biotsiidiga (pestitsiid, herbitsiid) üle tõmmata kui seda pinda agrotehnikaga korduvalt harida või niita, sellest rohupurustajaga üle sõita.

Pestitsiid hävitab mullavalmistajad vähemalt 30-ks (!) aastaks

seaduseke Eestis ikka kehtib. Nimelt õitsvaid põlde-aedu mürkidega töödelda ei tohi. Seetõttu soovitabki „Bauhofi” aiandusosakonna juhataja Hille Kangro antud reklaamartiklis („Herbitsiididega saab umbrohust lahti”, EPL, 9.06.2010) mürgiste kinnastega silitada taimi, mis üleliigsed on. Vahest võiks selle taime siiski lihtsalt välja tõmmata, kui me temaga juba tegeleme - puudutame, topeltkindad käes? Nimelt hävitame pestitsiidiga-puutemürgiga taimede kaudu vähemalt kolmekümneks aastaks mullavalmistajad oma aiast.
Selles mürkidesoovituse-artiklis on küll hoiatus, et teile endale ja konnadele võib mürk olla ohtlik, aga et ka konnadest väiksemaid olendeid olemas võiks olla, seda ei märgata.
Need süütukesed „Roundup” ja „Starane” sisaldavad selliseid pestitsiide nagu tiametoksaam, imidaklopriid, klotianidiin, fiproniil jne., mille kasutamist tootmises plaanitakse keelustada. Kuid agrokeemiakontsernid on selleks ajaks oma hiigelkasumid kätte saanud, millele siis ka meie, lopsaka parasvöötme lihtsameelne rahvas, kaasa oleme aidanud.

Eesti võimude ükskõiksus mesinduse-küsimuses

Eelpoolmainitud Euroopa Parlamendi resolutsiooni punkt B, arvestades, et mesindusel on kasulik mõju ökosüsteemile tervikuna ning eriti põllumajanduse ökosüsteemidele, nõuab liikmesriikidelt selle toetamist. Eesti riigil ei leidunud krooniaja lõpul ühekordselt väljakäimiseks 2-3 miljonit krooni oma kodumaisele mesindusele, pika talve ja mürgitamise tõttu hukkunud mesilate (üldarvust u. 50%) taastamiseks, kuid näiteks kaubandusorganisatsiooni OECD liikmemaksuks 30 miljonit krooni leiti igal aastal küll.
Mesilate hävitamise appikarjed jõuavad kogu hooaja vältel minuni, mida on raske taluda. Seetõttu esitasin me põllumajandusministrile lühikese ametliku küsimuse: missugustes Euroopa Ühenduse riikides tehakse taimekaitse töid päise päeva ajal, nagu meil?
Kolme nädala pärast sain neljaleheküljepikkuse, laialivalguva vastuskirja, kus ei olnud kirjas ühegi teise riigi nime. Küsisin uuesti konkreetse, lühikese küsimuse ning palusin lühikest vastust. Kolme riigi - Saksamaa, Soome ja Inglismaa - näited siis lõpuks saadeti, kus Inglismaa pidi olema meiega sarnane. Seal teatatavat mesindusorganisatsioonidele eelnevalt mürgitamisest. Meil seda aga ei tehta…

EHA METSALLIK,
mesilasperede tõlk ja kaitsja

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 8. numbri (mai-juuni 2012) 2. leheküljel ilmunud kirjutis.
_________________
"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564