Õigus Eestis emakeeles asju ajada tuleneb põhiseadusest, mitte ei ole populistlik mull
Seoses kohalike
omavalitsuste valimistega selle aasta oktoobris on käivitatud
peavoolumeedias juba mitmeid valimisi läbinud propaganda Tallinna linna
valitseva Keskerakonna vastu. Ja vahet pole, milline väljaanne, kas
avalik-õiguslik või eraõiguslik, kas taasiseseisvumise ajal veel
titeohtu või juba vanem olnud poliitik või meediategelane laseb nagu
ühest allikast ammutatud ühestambilist infot Savisaare ja Keskerakonna
hirmutegudest Tallinnas ja kogu Eestis.
Mitte, et ma paljude väidetega nõus ei oleks kuid võiks ka veidi kriitilisemalt ja laiemalt analüüsida tänase poliitilise kultuuri ja käitumise tagamaid. Pea kõikide parlamendierakondade maailmavaatelised lähtealused ja käitumispõhimõtted pärinevad nõukaaegsest ENSV komparteilise nomenklatuuri tagatoast ega erine teineteisest kuigivõrd.
Kuna üsna jõuliselt on täna esile kerkinud sisuliselt kolmanda ja alternatiivse jõuna Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja selle karismaatiline juht Martin Helme vaatamata püüetele neid ignoreerida ja maha vaikida, on hakatud neid seostama küll savisaarlaste käsilastena ja nn „paremtiiva“ lõhestajatena justkui koostöös Keskerakonnaga.
Mida on IRL ja Isamaaliit siis siiani üle 20 aasta teinud?!
Mart Helme ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohta kaotada Tallinna ametiasutustes venekeelne asjaajamine tõlgendatakse kui mingi rahvusradikaalse rahvuste vastandamisena ning teatud venekeelse elanikkonna osa diskrimineerimisena. Samal seisukohal kipub olema ka MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (K. Lambot) ja ka IRL Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross.
Delfi, 5.08.2013:
„... lubab linnapeakandidaat Mart Helmevõimule saades sundida vene pensionäre endale linnavalitsuse tõlkebüroo juurest tõlketeenust ostma. See jätab vägisi mulje propagandistlikust kokkumängust, mille eesmärk on radikaliseerida erinevaid valijate gruppe...“
„Lambot toonitas, et Eesti pealinnas peab eesti keel olema kõigile arusaadavaks suhtlemiskeeleks ja selleks toetab valimisliit Vaba Tallinna Kodanik venekeelsetes lasteaedades eesti keele õpet ning vene koolides eestikeelse aineõppe kvaliteetsemaks muutmist.“
Siit tuleb minu küsimus IRL kasvandikele Vabast Isamaalisest Kodanikust, et huvitav, mida on IRL ja Isamaaliit siis siiani üle 20 aasta teinud?! Seda enam, et kui oli Isamaaliidul vaja liitu Jevgeni Koganiga Tallinnas võimu haaramiseks, tehti oluline järeleandmine Riigikogu tasandil KOV valimistel mittekodanikele valimisõiguse andmiseks koos keeletingimuste pehmendamisega. Just selline poliitiline taktika on täna tsementeerinud keskerakondlaste ainuvõimu Tallinnas ja Ida-Virumaal. Ma ei räägigi tohututest summadest, mida on kulutatud üsna ebaefektiivselt nö „lõimumispoliitika“ tähe all.
Sotside ja Keski kakskeelsuse eest võitlemine
Veelgi enam – täna oleme olukorras, milles nii sotsiaal-demokraadid kui ka Keskerakond nõuavad sisuliselt ametliku kakskeelsuse kehtestamist ja kodakondsuse 0-varianti.
Ja teiselt „parempoolselt rahvuskonservatiivilt“ Eerik-Niiles Krossilt poliitretooriline propagandavimka (ÕL, 9.08.2013):
„...kunstlikult ülal hoitud vastasseis Tallinna venelaste ja eestlaste vahel. Nüüd on Mart Helme kujul ilmunud Edgarile paras paariline, kes kas rumalusest või vastutustundetusest kihutab samasugusele vastandumisele teises servas..“.
Kahtlaste ärimeeste Eestisse maaletoojalt ja muidu tuntud seiklejalt väide nagu oleks Eestis eesti keele riigikeelena kasutamise nõue ja Põhiseaduse põhimõtete järgimine ehk sisuliselt seaduste järgimine hoopis erinevate rahvusgruppide vastandamine???!!!
On üsna veider, et veel kakskümmend kaks aastat hiljem tuleb meil arutleda ka Eesti Põhiseaduse preambulas esile toodud Eesti riigi loomise aluste ja põhimõtete üle. Ikka ja jälle tahetakse mööda hiilida seaduslikest alustest, millele rajaneb Eesti riigi olemus.
Selliste väidetega sisuliselt väljendatakse Eesti Põhiseaduse „§ 6. Eesti riigikeel on eesti keel“ vastast meelsust. See paragrahv seadustab Eestis kasutusel oleva ametliku asjaajamise keele, mille täitmist jälgib ka Keeleamet. Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmilised seisukohad ei väljenda totaalset eesti keele kehtestamist kogu riigis nii, et enam nagu vene või muus keeles üldse rääkida ei saa.
Eestisse peab jääma võimalus emakeeles suhelda
Paraku on Eesti riik ainus koht Maa peal, kus eestlane saab oma asju ajada, kultuuri tarbida, haridust omandada jne just oma emakeeles. Tal peab jääma see õigus igas Eestimaa nurgas. Ja see pole mitte mingi populistlik mull vaid igati loomulik seisukoht.
Viibisin puhkuse ajal kaks nädalat Londonis mitteturistina, mis andis mulle võimaluse elada nö Londoni vaesemas, valdavalt immigrantide piirkonnas Wandsworthis. Tegemist oli nii rahvuselises, rassilises, kultuurilises ja ka religioosses mõttes üsna kirju piirkonnaga. Erinevalt Tallinnast oli üllatav selle mitte just eriti jõuka piirkonna turvalisus kuna täiesti rahulikult võis ka öösiti poodlemas ja jalutamas käia.
Samas ei tulnud mitte kordagi ette mõnd sisseostu tehes, juhatust või infot või teenust paludes, et kõnetatav ei saanud aru või ei oleks võimeline olnud meiega suhtlema inglise keeles. Usun, et ka Londonis on piirkondi, kus elavad umbkeelsed kuid ometi ei tule mitte keegi selle peale, et inglise keele ametikeelena rääkimise nõuet pidada natsionalismiks või rahvustevahelise vaenu õhutamiseks. Sama põhimõte toimib ka näiteks Eesti poliitikute poolt paljukritiseeritud Venemaal, kus samuti nii mõneski suurlinnas on juba tänavapildis venelase nägemine üsna harv nähtus.
Mõni aasta tagasi aga USA-s olles üllatas mind ühe sealse hilisimmigrandist venelanna suhtumine oma umbkeelsetesse kaasmaalastesse, kes endid mugavalt sisse olid seadnud nn „Väike-Vene“ piirkondadesse. Ka need inimesed vajasid siiski aeg-ajalt USA ametiisikute abi. Minu tuttav venelanna oli nõus aitama keeleliselt ainult raugastunud rahvuskaaslasi, kel oli vaja tõsist abi kas meditsiinis või muus asjaajamises. Ta lausa põlgas venelasi, kes olid tulnud elama USA-sse kuid ei võtnud üldse vaevaks inglise keelt ära õppida. Kusjuures nad teatasid veel suure aplombiga, et nad ei kavatsegi inglise keelt ära õppida, sest nad vihkavad USA-d ja ameeriklasi!!! Kas ei tule tuttav ette?!
Hea küll, nüüd ütleb mõni lugeja, et need on suured rahvad, kes sellist nõudlikkust keeleküsimuses endale lubada võivad. Aga suuri keeli ja kultuure ähvardab ju selline keelte paabel vähem kui väikeseid. Ma ei suudagi mõista, miks osad minu rahva liikmed oma rahvuslikku identiteeti säilitada ei taha. Veelgi hullem, sotsid leiavad lausa, et kogu lojaalsuse põhimõte riigile peakski piirduma vaid kodanikuks olemise lojaalsusega , ei muuga.
Kui me ise – eestlastena – oma keelt ja rahvuslikku identiteeti ei mõista ega taha hoida, pole mõtet enam ka Eesti riigil.
Lõpetuseks üks väljavõte Facebookist ühe „moodsa ja kaasaegse“ eestlase väitega:
"Eesti rahvusgruppi pole mitte mingil juhul vaja säilitada. Eestlased nagu ka suvaline muu rahvus on üks osa inimesi, mida vormib kultuur. Meil tuleb vabaneda kultuurilisest mõjust ja siis saame olla vabad. Siis saame olla inimesed ilma sildita, et oleme nt eestlased. Mul oleks hea meel, kui ilma pingutusteta eesti keel välja sureks, sest see on üks suur takistus inimeste omavahelises suhtluses. Minu hinnangul võiks jääda ainsaks keeleks inglise keel, sest see on kõige enam levinud. Tuletan meelde, et inimesed mõtlesid välja keeled. Enne seda oligi ainult üks keel."
Aivar Koitla
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige
Mitte, et ma paljude väidetega nõus ei oleks kuid võiks ka veidi kriitilisemalt ja laiemalt analüüsida tänase poliitilise kultuuri ja käitumise tagamaid. Pea kõikide parlamendierakondade maailmavaatelised lähtealused ja käitumispõhimõtted pärinevad nõukaaegsest ENSV komparteilise nomenklatuuri tagatoast ega erine teineteisest kuigivõrd.
Kuna üsna jõuliselt on täna esile kerkinud sisuliselt kolmanda ja alternatiivse jõuna Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja selle karismaatiline juht Martin Helme vaatamata püüetele neid ignoreerida ja maha vaikida, on hakatud neid seostama küll savisaarlaste käsilastena ja nn „paremtiiva“ lõhestajatena justkui koostöös Keskerakonnaga.
Mida on IRL ja Isamaaliit siis siiani üle 20 aasta teinud?!
Mart Helme ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohta kaotada Tallinna ametiasutustes venekeelne asjaajamine tõlgendatakse kui mingi rahvusradikaalse rahvuste vastandamisena ning teatud venekeelse elanikkonna osa diskrimineerimisena. Samal seisukohal kipub olema ka MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (K. Lambot) ja ka IRL Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross.
Delfi, 5.08.2013:
„... lubab linnapeakandidaat Mart Helmevõimule saades sundida vene pensionäre endale linnavalitsuse tõlkebüroo juurest tõlketeenust ostma. See jätab vägisi mulje propagandistlikust kokkumängust, mille eesmärk on radikaliseerida erinevaid valijate gruppe...“
„Lambot toonitas, et Eesti pealinnas peab eesti keel olema kõigile arusaadavaks suhtlemiskeeleks ja selleks toetab valimisliit Vaba Tallinna Kodanik venekeelsetes lasteaedades eesti keele õpet ning vene koolides eestikeelse aineõppe kvaliteetsemaks muutmist.“
Siit tuleb minu küsimus IRL kasvandikele Vabast Isamaalisest Kodanikust, et huvitav, mida on IRL ja Isamaaliit siis siiani üle 20 aasta teinud?! Seda enam, et kui oli Isamaaliidul vaja liitu Jevgeni Koganiga Tallinnas võimu haaramiseks, tehti oluline järeleandmine Riigikogu tasandil KOV valimistel mittekodanikele valimisõiguse andmiseks koos keeletingimuste pehmendamisega. Just selline poliitiline taktika on täna tsementeerinud keskerakondlaste ainuvõimu Tallinnas ja Ida-Virumaal. Ma ei räägigi tohututest summadest, mida on kulutatud üsna ebaefektiivselt nö „lõimumispoliitika“ tähe all.
Sotside ja Keski kakskeelsuse eest võitlemine
Veelgi enam – täna oleme olukorras, milles nii sotsiaal-demokraadid kui ka Keskerakond nõuavad sisuliselt ametliku kakskeelsuse kehtestamist ja kodakondsuse 0-varianti.
Ja teiselt „parempoolselt rahvuskonservatiivilt“ Eerik-Niiles Krossilt poliitretooriline propagandavimka (ÕL, 9.08.2013):
„...kunstlikult ülal hoitud vastasseis Tallinna venelaste ja eestlaste vahel. Nüüd on Mart Helme kujul ilmunud Edgarile paras paariline, kes kas rumalusest või vastutustundetusest kihutab samasugusele vastandumisele teises servas..“.
Kahtlaste ärimeeste Eestisse maaletoojalt ja muidu tuntud seiklejalt väide nagu oleks Eestis eesti keele riigikeelena kasutamise nõue ja Põhiseaduse põhimõtete järgimine ehk sisuliselt seaduste järgimine hoopis erinevate rahvusgruppide vastandamine???!!!
On üsna veider, et veel kakskümmend kaks aastat hiljem tuleb meil arutleda ka Eesti Põhiseaduse preambulas esile toodud Eesti riigi loomise aluste ja põhimõtete üle. Ikka ja jälle tahetakse mööda hiilida seaduslikest alustest, millele rajaneb Eesti riigi olemus.
Selliste väidetega sisuliselt väljendatakse Eesti Põhiseaduse „§ 6. Eesti riigikeel on eesti keel“ vastast meelsust. See paragrahv seadustab Eestis kasutusel oleva ametliku asjaajamise keele, mille täitmist jälgib ka Keeleamet. Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmilised seisukohad ei väljenda totaalset eesti keele kehtestamist kogu riigis nii, et enam nagu vene või muus keeles üldse rääkida ei saa.
Eestisse peab jääma võimalus emakeeles suhelda
Paraku on Eesti riik ainus koht Maa peal, kus eestlane saab oma asju ajada, kultuuri tarbida, haridust omandada jne just oma emakeeles. Tal peab jääma see õigus igas Eestimaa nurgas. Ja see pole mitte mingi populistlik mull vaid igati loomulik seisukoht.
Viibisin puhkuse ajal kaks nädalat Londonis mitteturistina, mis andis mulle võimaluse elada nö Londoni vaesemas, valdavalt immigrantide piirkonnas Wandsworthis. Tegemist oli nii rahvuselises, rassilises, kultuurilises ja ka religioosses mõttes üsna kirju piirkonnaga. Erinevalt Tallinnast oli üllatav selle mitte just eriti jõuka piirkonna turvalisus kuna täiesti rahulikult võis ka öösiti poodlemas ja jalutamas käia.
Samas ei tulnud mitte kordagi ette mõnd sisseostu tehes, juhatust või infot või teenust paludes, et kõnetatav ei saanud aru või ei oleks võimeline olnud meiega suhtlema inglise keeles. Usun, et ka Londonis on piirkondi, kus elavad umbkeelsed kuid ometi ei tule mitte keegi selle peale, et inglise keele ametikeelena rääkimise nõuet pidada natsionalismiks või rahvustevahelise vaenu õhutamiseks. Sama põhimõte toimib ka näiteks Eesti poliitikute poolt paljukritiseeritud Venemaal, kus samuti nii mõneski suurlinnas on juba tänavapildis venelase nägemine üsna harv nähtus.
Mõni aasta tagasi aga USA-s olles üllatas mind ühe sealse hilisimmigrandist venelanna suhtumine oma umbkeelsetesse kaasmaalastesse, kes endid mugavalt sisse olid seadnud nn „Väike-Vene“ piirkondadesse. Ka need inimesed vajasid siiski aeg-ajalt USA ametiisikute abi. Minu tuttav venelanna oli nõus aitama keeleliselt ainult raugastunud rahvuskaaslasi, kel oli vaja tõsist abi kas meditsiinis või muus asjaajamises. Ta lausa põlgas venelasi, kes olid tulnud elama USA-sse kuid ei võtnud üldse vaevaks inglise keelt ära õppida. Kusjuures nad teatasid veel suure aplombiga, et nad ei kavatsegi inglise keelt ära õppida, sest nad vihkavad USA-d ja ameeriklasi!!! Kas ei tule tuttav ette?!
Hea küll, nüüd ütleb mõni lugeja, et need on suured rahvad, kes sellist nõudlikkust keeleküsimuses endale lubada võivad. Aga suuri keeli ja kultuure ähvardab ju selline keelte paabel vähem kui väikeseid. Ma ei suudagi mõista, miks osad minu rahva liikmed oma rahvuslikku identiteeti säilitada ei taha. Veelgi hullem, sotsid leiavad lausa, et kogu lojaalsuse põhimõte riigile peakski piirduma vaid kodanikuks olemise lojaalsusega , ei muuga.
Kui me ise – eestlastena – oma keelt ja rahvuslikku identiteeti ei mõista ega taha hoida, pole mõtet enam ka Eesti riigil.
Lõpetuseks üks väljavõte Facebookist ühe „moodsa ja kaasaegse“ eestlase väitega:
"Eesti rahvusgruppi pole mitte mingil juhul vaja säilitada. Eestlased nagu ka suvaline muu rahvus on üks osa inimesi, mida vormib kultuur. Meil tuleb vabaneda kultuurilisest mõjust ja siis saame olla vabad. Siis saame olla inimesed ilma sildita, et oleme nt eestlased. Mul oleks hea meel, kui ilma pingutusteta eesti keel välja sureks, sest see on üks suur takistus inimeste omavahelises suhtluses. Minu hinnangul võiks jääda ainsaks keeleks inglise keel, sest see on kõige enam levinud. Tuletan meelde, et inimesed mõtlesid välja keeled. Enne seda oligi ainult üks keel."
Aivar Koitla
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://rahvahaal.delfi.ee/archive/article.php?id=66600987
0 kommentaari:
Postita kommentaar