Kas stalinlikust pärandist loobumine või selle alalhoidmine?

Kurja plaani rakendumisest, niiditõmbajatest, salatsemisest ja sellest, miks on Eestile hädasti vaja uut Poskat.

1990. aastal otsustati: Tartu rahulepingu järgsed piirid tuleb taastada, taastuvale riigile on vajalik järjepidevus ja terviklikkus.
1990. aasta 1. septembril paigaldasid kaitseliitlased Eesti seaduslikule riigipiirile Komarovkas ajutiselt maantee-tõkkepuu. Selle ürituse vastu tõstis koheselt kisa välisminister Lennart Meri, samuti Marju Lauristin, Edgar Savisaar.
Nimetatud peategelaste sepitsustega hakkas rakenduma kuri plaan: riiklik järjepidevus, Petserimaa ja selle inimesed ning Narvatagused maad koos sinna veel alles jäänud põliselanikega heideti julmalt kõrvale.
Samaaegselt paisati rahvale ette valet: ega neil aladel õigeid inimesi olegi, on vaid mõned teist sorti, üksikud vanurid. Ega meile venelasi juurde ole vaja…
Dekoloniseerimisest ei tohtinud toona juttugi olla, okupatsioonist vabastamisest samuti mitte.
Tasub kainelt arutleda: kes siis see peamine niiditõmbaja oli? Eks ikka ennekõike presidendiks pürgiv Lennart Meri. Aga temal ju rippus Moskvas ta KGB-tegevuse toimik. Ja teistel aitajatel-kaagutajatel samuti.
Lennart oskas suurepäraseid, usutavaid ilukõnesid pidada, kuid tema tegusid keegi ei kontrollinud. Ta mõningaid prohmakaid õigustati boheemlaslikkusega ja kirjaniku omapäraga… Praktika oma KGB-töös sai ta sõjaajal vanglates ja küüditatud inimeste peal. Oma saavutustega oli ta ära teeninud võimude usalduse - temast tehti VEKSA peaperemees. (VEKSA - Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing. - Toim.)
Tartu rahulepingu järgse piiri, pärastise kontrolljoone riigipiiriks muutmise tumedat tehingut hoiti kaua aega riikliku saladuskatte all. 2011. aastal see salatsuse all olek lõppes. Miks siis seda nüüd pole avalikustatud? Tunnetades juba ette, pakun, et rahva nõudmistele tullakse edaspidi vastu, kuid siis juba suurte kärbete ja piiksudega… Aga selleks ajaks Moskvas ratifitseeritakse see „uus“ piirileping, jääb kajama JOKK, ja lips ongi läbi…
Rahva nõudmisele oma riigi valitsus ei reageerinud. Nõudmise väljendamiseks kogutud allkirjad, korraldatud piketid ja streigid - kõigele sellele sülitati julmalt…
Tuleviku põlvkonnad hakkavad kasvatama võsa oma viljakandvatel maadel elektrienergia vajadusteks. Hüdroenergia Narva jõest? See on Venemaale kingitud. Sellal kui rahvas nõudis õigust, mõned ühepäevapoliitikud rikastusid. Ja valetasid. Ja reetsid oma rahvast…
Nii lihtsalt likvideeritaksegi eestlaste maa. Paistab, et ei otsitagi riigimeest, kes selle tehingu seisma paneks…
Eestile on hädasti vaja uut Poskat. See on viimane võimalus.

OSVALD SASKO

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 8. numbri (mai-juuni 2012) esiküljel ilmunud kirjutis.
Autor on kaitseliitlane, Tartu Rahu Põlistamise Seltsi asutajaliige.
_________________ 
"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564