Väiksemad parteid lähevad lahingusse valimisliitudes
Parlamendivälised erakonnad näevad valimisliitudes soodsat võimalust
suurerakondade diktaadi kukutamiseks omavalitsuste volikogudes.
Parlamendivälised erakonnad näevad valimisliitudes soodsat võimalust suurerakondade diktaadi kukutamiseks omavalitsuste volikogudes.
Erakonna Eestimaa Rohelised (populaarsus TNS Emori viimase küsitluse kohaselt 5%) juhatuse liige Olev-Andres Tinn ütles, et sügisel minnakse kohalikele valimistele valimisliitude koosseisus.
“Tallinnas tuleb liit Tallinna Rohelised, see jätkab roheliste poliitikat olla alati koos vabade kodanikega. Tartus osaleme liidus Vabakund, tõenäoliselt tuleb selliseid mujalgi,” ütles Tinn.
Kõige olulisemaks, mida rohelised kohalikel valimistel taotlevad, on otsedemokraatia. “Tahame, et Šveitsi eeskujul saaks ka meie rahvas mõjutada võimustruktuuride otsuseid valimiste vahelisel ajal. Antud juhul kohalike volikogude ning linna- ja vallavalitsuste otsuseid,” rääkis Tinn.
Roheliste juhatuse liikme sõnul soovitakse juurutada blokeeriva jõuga rahvahääletusi – et volikogu või vallavalitsuste liikmed teaksid, et inimesed võivad nende otsuseid panna rahvahääletusele ja neid tagasi kutsuda.
“See distsiplineerib võimul olevaid inimesi ja sunnib neid oma otsuseid pikemalt lahti seletama,” lausus ta.
Tinni kinnitusel ei oleks tegu Tallinna stiilis mittesiduvate rahvaküsitlustega, vaid kohalikule võimule kohustuslike hääletustega. Ta kinnitas, et Eesti seadusi sellise kohaliku otsedemokraatia juurutamiseks muuta vaja ei ole.
Saaks võimult kangutada!
Viimase arvamusuuringu kohaselt 4protsendilise toetusega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles, et erakond tuleb oma nimekirjadega ja linnapeakandidaatidega välja Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Väiksemate omavalitsuste kohta on alles otsustamata, kus esinetakse oma nime all, kus aga valimisliitude koosseisus.
“Suuremalt jaolt oleme siiski valimisliitudes, oma nimekirju ei tule meil väga palju,” lausus Helme. “Põhjused on pragmaatilised. Näiteks Lihulas on meil küll suur osakond, moodustame umbes poole sealses liidus kandideerivatest inimestest, aga ikkagi otsustasime esineda valimisliiduna.”
EKRE esimehe sõnul on põhjus selles, et siis saab ka teiste inimestega jõud kokku panna ja reformierakondlased võimult kukutada. “Üksinda võiksime küll saada mõne inimese volikokku, aga sellega ei kukuta me veel võimu, kes on rahval tõsiselt üle visanud,” nentis ta.
Valimiskampaania võtetena nimetas Helme valimistelke kaubanduskeskustes, EKRE kohvikut Tallinnas ja mõningal määral ka telereklaame.
“Võime rahuliku südamega öelda, et maksumaksja rahaga me erinevalt parlamendierakondadest kampaaniat ei tee. EKRE saab maksumaksjalt 800 eurot kuus, see raha kulub kontoriüüriks ja sidekuludeks,” ütles parteijuht.
Raha rikastelt ei kerjatud
Valimiste eelarve suurust ei soostunud Helme siiski veel nimetama, viidates vaid selle tagasihoidlikkusele. “Me ei ole käinud raha küsimas nende juures, kes kõiki meie erakondi rahastavad ja neilt teeneid ootavad,” põrutas ta.
EKRE kampaaniaraha koguneb vabatahtlikest annetustest ja liikmemaksudest, viimaste kogumiseks ollakse väidetavalt tehtud väga suurt tööd.
“Peame küll sente lugema, aga oleme sõltumatud. Meile ei tule ükski suurärimees ütlema, mida võime või ei või teha,” rääkis Helme. “Oleme vabad mehed uusorjanduslikus ühiskonnas. Näiteks mina istun praegu siin Suure-Lähtru mõisas, jalad laua peal, ja ükski pank ei ütle mulle kindlal kuupäeval, et maksa raha.”
Kandidaatide poolest lubas Helme üllatada ka mõne ühiskondlikult laiemalt tuntud inimese esinemisega, kuid möönis, et valdavalt on tegu siiski uute ja poliitikas vähetuntud nimedega.
“Me ei mängi selle peale, et juba läbi põlenud või mujalt ära hüpanud poliitikuid esitleda oma nimekirjades kui suuri töövõite. Enamik Eesti tuntud poliitikutest on end avalikkuse silmis diskrediteerinud. Tahame praegu lahingusse tuua võimalikult palju uusi nimesid,” ütles Helme, lisades, et partei kaugem eesmärk on valmistuda hoopis Riigikogu valimisteks.
Sama meelt on ka Eesti Iseseisvuspartei (toetus 2%) esimees Vello Leito.
“Me langetame otsuse alles 20. septembri paiku, aga meie eesmärk pole kunagi olnud kohalik võim. Me tegeleme juba praegu sisuliselt parlamendivalimistega,” ütles ta.
Leito lisas, et nähtavasti kandideerivad mõned Iseseisvuspartei liikmed siiski väikemates omavalitsustes. “Suurte Riigikogu parteidega näiteks Tallinnas võistelda on aga finantsiliselt lootusetu,” nentis Leito.
Liit isemajandamisel
MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik osaleb valimistel paarikümnes omavalitsuses, sh Tallinnas, Tartus, Elvas, Kongutas, Varal, Keilas, Tapal, Amblas, Koerus, Ridalas ja Harkus.
“Meie valimisliidu kampaaniaeelarve jääb 25 000 euro ja Isamaalise Tartu Kodaniku oma 5000 euro järku. Erinevalt erakondadest majandavad need liidud ära enda liikmete toetustega,” ütles Vaba Isamaalise Kodaniku juhatuse liige Toomas Kalmus.
Tartu nimekirjas esinevad niihästi tuntud kultuuriinimesed kui ka majanduseksperdid, õpetajad, insenerid ja üliõpilased, lubas Kalmus. Tallinnas kandideerivad teiste seas ka kirjanik Arvo Valton ja Mart Soidro Kalamaja saunaklubist.
PINGERIDAErakondade toetus augustis
Keskerakond 26%
SDE 25%
Reformierakond 20%
IRL 14%
Eestimaa Rohelised 5%
EKRE 4%
Eesti Iseseisvuspartei 2%
Allikas: TSN Emor ERRi tellimusel
LUGUDE SARI- Maaleht hoiab 20. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimiste sündmustel ja olulisematel lubadustel silma peal.
Parlamendivälised erakonnad näevad valimisliitudes soodsat võimalust suurerakondade diktaadi kukutamiseks omavalitsuste volikogudes.
Erakonna Eestimaa Rohelised (populaarsus TNS Emori viimase küsitluse kohaselt 5%) juhatuse liige Olev-Andres Tinn ütles, et sügisel minnakse kohalikele valimistele valimisliitude koosseisus.
“Tallinnas tuleb liit Tallinna Rohelised, see jätkab roheliste poliitikat olla alati koos vabade kodanikega. Tartus osaleme liidus Vabakund, tõenäoliselt tuleb selliseid mujalgi,” ütles Tinn.
Kõige olulisemaks, mida rohelised kohalikel valimistel taotlevad, on otsedemokraatia. “Tahame, et Šveitsi eeskujul saaks ka meie rahvas mõjutada võimustruktuuride otsuseid valimiste vahelisel ajal. Antud juhul kohalike volikogude ning linna- ja vallavalitsuste otsuseid,” rääkis Tinn.
Roheliste juhatuse liikme sõnul soovitakse juurutada blokeeriva jõuga rahvahääletusi – et volikogu või vallavalitsuste liikmed teaksid, et inimesed võivad nende otsuseid panna rahvahääletusele ja neid tagasi kutsuda.
“See distsiplineerib võimul olevaid inimesi ja sunnib neid oma otsuseid pikemalt lahti seletama,” lausus ta.
Tinni kinnitusel ei oleks tegu Tallinna stiilis mittesiduvate rahvaküsitlustega, vaid kohalikule võimule kohustuslike hääletustega. Ta kinnitas, et Eesti seadusi sellise kohaliku otsedemokraatia juurutamiseks muuta vaja ei ole.
Saaks võimult kangutada!
Viimase arvamusuuringu kohaselt 4protsendilise toetusega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles, et erakond tuleb oma nimekirjadega ja linnapeakandidaatidega välja Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Väiksemate omavalitsuste kohta on alles otsustamata, kus esinetakse oma nime all, kus aga valimisliitude koosseisus.
“Suuremalt jaolt oleme siiski valimisliitudes, oma nimekirju ei tule meil väga palju,” lausus Helme. “Põhjused on pragmaatilised. Näiteks Lihulas on meil küll suur osakond, moodustame umbes poole sealses liidus kandideerivatest inimestest, aga ikkagi otsustasime esineda valimisliiduna.”
EKRE esimehe sõnul on põhjus selles, et siis saab ka teiste inimestega jõud kokku panna ja reformierakondlased võimult kukutada. “Üksinda võiksime küll saada mõne inimese volikokku, aga sellega ei kukuta me veel võimu, kes on rahval tõsiselt üle visanud,” nentis ta.
Valimiskampaania võtetena nimetas Helme valimistelke kaubanduskeskustes, EKRE kohvikut Tallinnas ja mõningal määral ka telereklaame.
“Võime rahuliku südamega öelda, et maksumaksja rahaga me erinevalt parlamendierakondadest kampaaniat ei tee. EKRE saab maksumaksjalt 800 eurot kuus, see raha kulub kontoriüüriks ja sidekuludeks,” ütles parteijuht.
Raha rikastelt ei kerjatud
Valimiste eelarve suurust ei soostunud Helme siiski veel nimetama, viidates vaid selle tagasihoidlikkusele. “Me ei ole käinud raha küsimas nende juures, kes kõiki meie erakondi rahastavad ja neilt teeneid ootavad,” põrutas ta.
EKRE kampaaniaraha koguneb vabatahtlikest annetustest ja liikmemaksudest, viimaste kogumiseks ollakse väidetavalt tehtud väga suurt tööd.
“Peame küll sente lugema, aga oleme sõltumatud. Meile ei tule ükski suurärimees ütlema, mida võime või ei või teha,” rääkis Helme. “Oleme vabad mehed uusorjanduslikus ühiskonnas. Näiteks mina istun praegu siin Suure-Lähtru mõisas, jalad laua peal, ja ükski pank ei ütle mulle kindlal kuupäeval, et maksa raha.”
Kandidaatide poolest lubas Helme üllatada ka mõne ühiskondlikult laiemalt tuntud inimese esinemisega, kuid möönis, et valdavalt on tegu siiski uute ja poliitikas vähetuntud nimedega.
“Me ei mängi selle peale, et juba läbi põlenud või mujalt ära hüpanud poliitikuid esitleda oma nimekirjades kui suuri töövõite. Enamik Eesti tuntud poliitikutest on end avalikkuse silmis diskrediteerinud. Tahame praegu lahingusse tuua võimalikult palju uusi nimesid,” ütles Helme, lisades, et partei kaugem eesmärk on valmistuda hoopis Riigikogu valimisteks.
Sama meelt on ka Eesti Iseseisvuspartei (toetus 2%) esimees Vello Leito.
“Me langetame otsuse alles 20. septembri paiku, aga meie eesmärk pole kunagi olnud kohalik võim. Me tegeleme juba praegu sisuliselt parlamendivalimistega,” ütles ta.
Leito lisas, et nähtavasti kandideerivad mõned Iseseisvuspartei liikmed siiski väikemates omavalitsustes. “Suurte Riigikogu parteidega näiteks Tallinnas võistelda on aga finantsiliselt lootusetu,” nentis Leito.
Liit isemajandamisel
MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik osaleb valimistel paarikümnes omavalitsuses, sh Tallinnas, Tartus, Elvas, Kongutas, Varal, Keilas, Tapal, Amblas, Koerus, Ridalas ja Harkus.
“Meie valimisliidu kampaaniaeelarve jääb 25 000 euro ja Isamaalise Tartu Kodaniku oma 5000 euro järku. Erinevalt erakondadest majandavad need liidud ära enda liikmete toetustega,” ütles Vaba Isamaalise Kodaniku juhatuse liige Toomas Kalmus.
Tartu nimekirjas esinevad niihästi tuntud kultuuriinimesed kui ka majanduseksperdid, õpetajad, insenerid ja üliõpilased, lubas Kalmus. Tallinnas kandideerivad teiste seas ka kirjanik Arvo Valton ja Mart Soidro Kalamaja saunaklubist.
PINGERIDAErakondade toetus augustis
Keskerakond 26%
SDE 25%
Reformierakond 20%
IRL 14%
Eestimaa Rohelised 5%
EKRE 4%
Eesti Iseseisvuspartei 2%
Allikas: TSN Emor ERRi tellimusel
LUGUDE SARI- Maaleht hoiab 20. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste valimiste sündmustel ja olulisematel lubadustel silma peal.
See leht on trükitud Maaleht internetiväravast
Aadress http://www.maaleht.ee/archive/article.php?id=66652703
1 kommentaari:
http://via-midgard.info/news/valerij-tatarov-o-zameshhenii-russkix-aziatami.htm
sama lugu kehtib ka baltikumi rahvaste suhtes
Postita kommentaar