Euroliitu kuulumine maksab Eestile miljardeid

VELLO LEITO,      28. august 2013

16. augustil ilmus Eesti Ekspressis Keskerakonna vastane kirjutis, kus meenutati, et kümme aastat tagasi ütles Keskerakond oma kongressil Euroopa Liidule "ei". „Eesti selle aasta riigieelarves tuleb iga kuues euro Euroopa Liidult, kokku saab Eesti 2004-2020 Euroopa Liidult 11 miljardit eurot,“ kirjutab Ekspress.

Majandusekspert ja Eesti Iseseisvuspartei esimees VELLO LEITO nimetas seepeale oma partei kodulehel Ekspressi „Eurosatanistide Hääleks.“ Tõestamaks, et tegemist on  lugejate manipuleerimisega Ekspressi poolt, meenutab Leito oma artiklit, mis ilmus partei kodulehel 22. augustil 2012. Kesknädal refereerib järgnevalt Leito artiklit näitamaks, kuidas mainstream  ja valitsuserakonnad rahvale endiselt valetavad.

„Eesti „euroülistushümnil” on kenad sõnad, et ühe raha annad, neli raha saad… Peaaegu sama kenad kui laulul Leninist „…ja silitas hellalt pead”. Ka ülistuslaul vastastikku kasulikule koostööle pole paha, tuletab kangesti meelde vemmallaulu, et ühele kurgid ja teisele raha,“ märgib Leito oma artiklis.

Kuidas nende miljarditega siis tegelikult  lood on ja kuhu on nad siiamaani voolanud?

Nelja aastaga 4,65 miljardit eurot kahjumit

Leito toob välja järgmised andmed. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) deagregeerimisel reastuvad komponendid selliselt (Eesti Statistikaamet A 95): SKP, välismaalt saadud esmased tulud, välismaailmale makstud esmased tulud, kogurahvatulu (RKP). „Seega RKP erineb SKP-st väljaveetud/sisseveetud tulude poolest ja lahutades esimesest teise, saame riigi ettevõtlustulude bilansi. Teemegi nii, tabel tulgu miljardites eurodes jooksevhindades, nii nagu on Eesti Statistikaameti andmebaasis,“ kirjutab Leito. (Vt tabelit Kesknädala PDF-väljaandes!)

Leito väitel sai Eesti tulude väljavoolu tõttu aastatel 2007–2011 kokku kahjumit 3,89 miljardit eurot ja maksis EL-i kassasse viie aasta jooksul lisaks sellele veel liikmemaksuna 0,76 miljardit eurot. See teeb kokku 4,65 miljardit kahjumit. „Vaatluse all on märgitud ajavahemik aga sellepärast, et aastal 2007 käivitus „euroülistushümn”: „ühe raha annad, neli raha saad…!”“ märgib Iseseisvuspartei esimees.

Eurotoetustest vähe välja makstud

Teoreetiliselt peaksime olema Leito sõnul saanud 2012. aasta alguse seisuga: 3,4 : 7=0,5 miljardit eurot aastas. 5 aastaga seega ühtekokku 2,5 miljardit eurot. „Viie aasta peale tuleb välja niisiis, et Eesti riik on saanud faktiliselt ettevõtluskahjumit 4,65 miljardit, kuigi teoreetiliselt peaksime olema saanud kasumit 2,5 miljardit eurot nn eurotoetuste näol.

Viimane number esindab teoreetilist maksimumi, kui kõik „eurotoetused” Eestisse jõuaksid. Ent pole seni jõudnud ja ei jõuagi, ning seda mitmel põhjusel,“ märgib Leito.

„Aasta tagasi oli välja makstud ainult 32 % kogusummast. Aga isegi kui jõuaksid, siis kui palju sellest jõuab eesti majandusse, s.t. residentide majandustegevusse ehk rahvuslikku majandusse ja kui palju mitteresidentide majandustegevusse? „ küsib Leito. Ta toob välja, et andmed selle kohta on salastatud, sest alates aastast 2000 on ettevõtluskapitali mõõtmisel residentidel ja mitteresidentidel vahetegemine ära jäetud.

Enamus eurotoetustest jõuab välismaa ärimeestele

Leito sõnul ei jää midagi muud üle kui tuleb võtta aluseks hinnangulised suurused. „Kogu ettevõtluskapitalist ca 80 % moodustab mitteresidentne ettevõtluskapital, seega läheks mitteresidentidele ka vähemalt 80 % eurotoetustest, sest mitteresidentide majandustegevus Eestis on eurotoetuste jagajate jagamistes ülivõrdes eelistatud residentidega võrreldes,“ märgib Leito.

Tema sõnul nii võiski tulla Eestisse „eurotoetusi” aastate 2007–2011 eest 0,5 miljardit aastas, millest ümmarguselt 1/5 läks eesti rahvuslikku majandusse, mis teeks välja vaid 0,1 vaevast miljardit aastas, samal ajal kui Eesti maksab igal aastal puhast raha EL liikmemaksuna ca 0,16 miljardit  eurot.

„Lõppkokkuvõtteks üks „pisiasi”. See 0,1 miljardit pole nimelt mitte netoraha – nagu SKP deagregeerimisel – see on summa, mis läheb esmalt majanduskäibesse, millest kodanikule lõpptarbimiseks teisendub vaid väike osa. EL-i liikmemaksuks läheb aga täies ulatuses puhas sularaha. Imesta vaid, kui varmad on eurofiilid seda unustama!“ kirjutab Leito.

Tabeli allkiri:

KARM TÕDE: Leito väitel sai Eesti tulude väljavoolu tõttu aastatel 2007–2011 kokku kahjumit 3,89 miljardit eurot ja maksis EL-i kassasse viie aasta jooksul lisaks sellele veel liikmemaksuna 0,76 miljardit eurot. See teeb kokku 4,65 miljardit kahjumit.

Allikas: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=21458