Vastuolude maailm: valitsus plaanib samme kaitsmaks sündimata laste tervist, ent rahastab samal ajal nende tapmist
Varro Vooglaid - 28.08.2013
Eesti Päevaleht vahendab, et Justiitsministeerium valmistab ette seaduseelnõud, mille kohaselt võib raseduse ajal suitsetamise eest määrata isikutele koguni vabadusekaotusliku karistuse.
"Eelnõupunkti eesmärk on kaitsta loodet selle eest, et ema teadlikult tema tervist kahjustab," kirjutatakse artiklis.
Kui praegu saab seaduse järgi karistada inimest, kes on põhjustanud inimloote surma, siis valitsusse saatmist ootab eelnõu, mille kohaselt määrataks karistus juba loote tervise kahjustamise eest. Karistusseadustiku eelnõus on kirjas, et vigastamise, aine manustamise või muu teoga naise emakas oleva loote teadliku kahjustamise eest karistatakse kuni viieaastase vangistuse või 96–1600 euro suuruse rahatrahviga.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on punkti eesmärk see, et peale loote surma põhjustamise eest karistamise võiks seadusega kaitsta ka loote tervist. Nii piirabki seadus tahtlikult lapsele võimalike tervisehädade, näiteks võimaliku puude põhjustamist. „Oluline rõhk on sellel, et teguviis oleks sooritaja poolt tahtlik. Hooletus ja teadmatus on välistatud,” sõnas Kalmet.
Ent
nagu ikka, kätkeb valitsuse retoorika sündimata inimeste eluõigusega
seonduval teemal elementaarseid loogilisi vastuolusid ja olemusliku
tähtsusega õiguslike printsiipide eiramist.
Esiteks, kas pole eelnevat silmas pidades irooniline, et sündimata inimeste eluõiguse kaitse sõltub sellest, kes on võimalik kahju tekitaja?
Ühelt poolt keelab karistusseadustik inimlootele kahju tekitamise:
Et sündimata inimesed on inimesed ja et nende elu on seega põhiseaduse poolt kaitstud nagu iga teise inimese elu, siis on selline regulatsioon igati mõistlik.
Ent samas sätestab raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, et naine võib omal soovil ja ükskõik mis põhjusel lasta oma raseduse katkestada – st oma üsas kasvava lapse tappa –, kuni 12. rasedusnädalani või erandjuhtudel koguni kuni 22. rasedusnädalani.
Ent mis veelgi jaburam: samal ajal, kui valitsus plaanib samme, mis lähtuvad väidetavalt eesmärgist kaitsta sündimata inimeste tervist, rahastab Vabariigi Valitsus juba palju aastaid ükskõik mis põhjusel tehtavaid aborte Haigekassa eelarvest ("Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu", vähemalt 70% protseduuri maksumusest), justkui oleks rasedus haigus ja abort selle ravi.
Lihtne arvutus näidab, et eelmisel (st 2012) aastal tehtud enam kui 6082 indutseeritud abordi rahastamiseks kulutas Vabariigi Valitsus Haigekassa eelarve läbi mitte vähem kui 450 000 eurot, võib-olla ka oluliselt rohkem.
Selline massiline sündimata inimeste tapmine ja selle riiklik rahastamine leiab aset hoolimata tõsiasjast, et õiguskantsler Allar Jõksi poolt juba 2002. aastal antud ametliku arvamuse kohaselt on riigil põhiseadusest tulenev kohustus kaitsta sündimata inimeste õigust elule ja mitte sekkuda sellesse.
Eelnevat silmas pidades kõlavad jutud valitsuse püüdlusest kaitsta sündimata inimeste õigust elule tahes-tahtmata öönsalt ja silmakirjalikult.
Kui valitsus tõesti sooviks täita oma põhiseadusest tulenevat kohustust kaitsta sündimata inimeste elu – mitte ainult ei teeskleks seda –, siis tuleks esmalt lõpetada abortide riiklik rahastamine ning seejärel vaadata ümber raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, millega on antud roheline tuli tuhandete laste iga-aastaseks tahtlikuks tapmiseks nende endi vanemate ja naistearstide poolt.
Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=1817
Eesti Päevaleht vahendab, et Justiitsministeerium valmistab ette seaduseelnõud, mille kohaselt võib raseduse ajal suitsetamise eest määrata isikutele koguni vabadusekaotusliku karistuse.
"Eelnõupunkti eesmärk on kaitsta loodet selle eest, et ema teadlikult tema tervist kahjustab," kirjutatakse artiklis.
Kui praegu saab seaduse järgi karistada inimest, kes on põhjustanud inimloote surma, siis valitsusse saatmist ootab eelnõu, mille kohaselt määrataks karistus juba loote tervise kahjustamise eest. Karistusseadustiku eelnõus on kirjas, et vigastamise, aine manustamise või muu teoga naise emakas oleva loote teadliku kahjustamise eest karistatakse kuni viieaastase vangistuse või 96–1600 euro suuruse rahatrahviga.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Tanel Kalmeti sõnul on punkti eesmärk see, et peale loote surma põhjustamise eest karistamise võiks seadusega kaitsta ka loote tervist. Nii piirabki seadus tahtlikult lapsele võimalike tervisehädade, näiteks võimaliku puude põhjustamist. „Oluline rõhk on sellel, et teguviis oleks sooritaja poolt tahtlik. Hooletus ja teadmatus on välistatud,” sõnas Kalmet.
Esiteks, kas pole eelnevat silmas pidades irooniline, et sündimata inimeste eluõiguse kaitse sõltub sellest, kes on võimalik kahju tekitaja?
Ühelt poolt keelab karistusseadustik inimlootele kahju tekitamise:
§ 129. Inimloote kahjustamine
Vigastamise, aine manustamise või muu teoga naise emakas oleva inimloote kahjustamise eest kui sellega põhjustati raseduse katkemine või inimloote surm – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Vigastamise, aine manustamise või muu teoga naise emakas oleva inimloote kahjustamise eest kui sellega põhjustati raseduse katkemine või inimloote surm – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Et sündimata inimesed on inimesed ja et nende elu on seega põhiseaduse poolt kaitstud nagu iga teise inimese elu, siis on selline regulatsioon igati mõistlik.
Ent samas sätestab raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, et naine võib omal soovil ja ükskõik mis põhjusel lasta oma raseduse katkestada – st oma üsas kasvava lapse tappa –, kuni 12. rasedusnädalani või erandjuhtudel koguni kuni 22. rasedusnädalani.
§ 6. Raseduse katkestamise tähtaeg
(1) Rasedust võib katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat. (2) Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui:
(1) Rasedust võib katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat. (2) Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui:
1) rasedus ohustab raseda tervist;
2) sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus;
3) raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist;
4) rase on alla 15-aastane;
5) rase on üle 45-aastane.
3) raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist;
4) rase on alla 15-aastane;
5) rase on üle 45-aastane.
Ent mis veelgi jaburam: samal ajal, kui valitsus plaanib samme, mis lähtuvad väidetavalt eesmärgist kaitsta sündimata inimeste tervist, rahastab Vabariigi Valitsus juba palju aastaid ükskõik mis põhjusel tehtavaid aborte Haigekassa eelarvest ("Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu", vähemalt 70% protseduuri maksumusest), justkui oleks rasedus haigus ja abort selle ravi.
Lihtne arvutus näidab, et eelmisel (st 2012) aastal tehtud enam kui 6082 indutseeritud abordi rahastamiseks kulutas Vabariigi Valitsus Haigekassa eelarve läbi mitte vähem kui 450 000 eurot, võib-olla ka oluliselt rohkem.
Selline massiline sündimata inimeste tapmine ja selle riiklik rahastamine leiab aset hoolimata tõsiasjast, et õiguskantsler Allar Jõksi poolt juba 2002. aastal antud ametliku arvamuse kohaselt on riigil põhiseadusest tulenev kohustus kaitsta sündimata inimeste õigust elule ja mitte sekkuda sellesse.
Eelnevat silmas pidades kõlavad jutud valitsuse püüdlusest kaitsta sündimata inimeste õigust elule tahes-tahtmata öönsalt ja silmakirjalikult.
Kui valitsus tõesti sooviks täita oma põhiseadusest tulenevat kohustust kaitsta sündimata inimeste elu – mitte ainult ei teeskleks seda –, siis tuleks esmalt lõpetada abortide riiklik rahastamine ning seejärel vaadata ümber raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, millega on antud roheline tuli tuhandete laste iga-aastaseks tahtlikuks tapmiseks nende endi vanemate ja naistearstide poolt.
Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=1817
0 kommentaari:
Postita kommentaar