PAUL TAMMERT: Vasakpoolsus või bürokratism
Kuigi ümbritsevat maailma uurivad matemaatikud ja füüsikud on
valitseva reaalsuse modelleerimisel jõudnud juba 11 mõõtmelise ruumini,
opereerivad meie juhtivad majandusteadlased ja politoloogid ikka veel
1-mõõtmelises – vasak-parempoolsusel põhineva ruumikäsitlusega, mis
vastandab inimesi ja õhutab riidu nende vahel.
Kui aga paluda neil selgitada, mida tähendab see lineaarne
vasak-parempoolne jaotus, siis saabub reeglina mõtlik vaikus. Ning peale
pikka pinnimist taandub kogu kontseptsioon valikule, kas jätta töö
tegija poolt teenitud raha temale endale või võtta ära ja jagada ümber.
Selle arusaamaga korreleerub ka eurovalimiste tulem. Kui
Lääne-Euroopa äärmus-parempoolsed nõudsid maksukoormuse vähendamist ja
läbikukkunud riikide abistamise lõpetamist, siis Vahemeremaade
äärmus-vasakpoolsed nõudsid solidaarsuspoliitika meetmete laiendamist,
s.t riigi eelarve-raha külvamist lennukilt. Seejuures pidasid nad
muidugi silmas raha, mille on maksnud teiste EL riikide maksumaksjad!
Kuid mida tähendab vasakpoolsus olemuslikult?
Vasakpoolseteks nimetatakse sotsiaal-demokraate, sotsialiste ja
kommuniste. Kõik nad on ühes või teises vormis lubanud luua
heaoluühiskonna ehk tuua Paradiisi Maa peale nii, et keegi ei peaks
vaevlema majanduslikus puuduses ja saaks ennast teostada parimal
võimalikul viisil. Kuid kust saavad nad selleks vajaliku majandusliku
ressursi?
Spetsialiseerumisel põhinevas turumajanduslikus keskkonnas tähendab
heaoluühiskond raha jagamist inimestele, kes ei suuda või ei taha tööd
teha või teevad seda nii halvasti, et keegi ei taha neid palgata. Raha
antakse selleks, et nad saaksid osta teiste töö vilju, mida nad pole oma
tööga suutnud välja teenida.
Siinkohal tõusetub aga küsimus: kust tuleb see raha ja kes korraldab selle jagamist? Järgnevalt pisut üldistatult selgitus sellest:
Sotsiaal-demokraatia hangib vajaliku raha tulude natsionaliseerimise vormis, s.t ettevõtte ja/või tulu teenivate inimeste tulu maksustades. Saadud tulu läheb valijatele lubatud teenuste osutamiseks ja sotsiaalabi programmidele.
Kommunistid lahendavad asja palju radikaalsemalt – nemad natsionaliseerivad kohe kogu ettevõtte ja hakkavad seejärel ise ettevõtlust plaanimajanduse vormis juhtima. Eesmärgiks muidugi 100%-line tööhõive ja üleüldine heaolu. Probleemid tekivad aga sellest, et selliste ettevõtete kaupade järel puudub nõudlus. Minu eakaaslased veel mäletavad seda elukorraldust NSVL aegadest.
Sotsialistid tegutsevad ratsionaalsemalt – nemad kehtestavad seadusi ja karistavad „korra“ rikkujaid. Erinevalt teistest vasakpoolsetest ei taha nad ise tulude jagamises otseselt osaleda, vaid püüavad sama eesmärki saavutada teisi selleks kohustades. Näiteks IRL’i initsiatiivi, piirata monopoolse vee-ettevõtte kasumimarginaali, võib kanda just selle nimetaja alla.
Kui nüüd eelöeldu üle järele mõelda, siis mida tähendab VASAKPOOLSUS? Kuhu kaob erasektorilt võetud tulud ja kes langetab selle jagamisel otsuse: kellele makstakse ja kellele mitte ning muidugi kui palju?
Ettevõtted või nende poolt teenitud tulu võtab ära riigibürokraatia ehk AMETNIKUD ning nemad langetavad ka raha jagamise otsused! Seega vasakpoolus tähendab BÜROKRAATLIKKU VALITSUSKULTUURI, mida võiks nimetada ka AMETNIKE DIKTATUURIKS.
Seega inimesed – kes nõuavad liberaalse turumajanduse piiramist ja unistavad vasakpoolsete parteide võimuletulekust usuvad -, et AMETNIKUD suudavad võõrast raha hallata ja ülemaailmses konkurentsis ettevõtteid paremini juhtida, kui eraettevõtjad, kes riskivad omaenese rahaga!
Ja vot see viimane tekitabki minus küsimuse: kui palju on Eestis selliseid inimesi, kes usuvad tõemeeli, et riigipalgal olev ametnik on maailma parim ettevõtte juht !?
Huvitav, kas keegi oskaks tuua ka mõne vastava näite?
Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/06/25/vasakpoolsus-voi-burokratism/
0 kommentaari:
Postita kommentaar