Maailma kõige topeltstandartsem riik süüdistas Eestit topelstandardite poliitikas.

                                    Vastus ajalehele "Moskovski Komsomolets Estonia"

Kuulates tänapäevaste vene politrukkide juttu, meenuvad kohe vanasõnad ning rahvatarkused palkidest ja oma silmadest, pindudest ja teiste silmadest, vargast ning põlevast mütsist, oma mätta pealt tekkivast vaateväljast, sellest tekkivast nägemisulatusest ja muust sarnasest.

Tänasel vasakpoolsuse pidupäeval, töörahva solidaarsuse päeval ning vaid mõne päeva kaugusel asuvast suurpäevast, mil töötava rahva ja talupoegade raudne rusikas punaarmee näol hakkab taas tähistama võitu oma liitlase üle, kellega koos päästeti valla inimkonna ajaloo veriseim sõda - II maailmasõda, sellel päeval leidis venemaa taas, et oleks aeg sõimata pisut venemaad "ebaõiglaselt mittearmastavaid" liivimaalasi.

Tegi ta seda oma alalise esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures - Anvar Azimov suu läbi.

NeoPolitruk Azimov kritiseeris (oh, miks ma küll ei imesta) Eestit ja Lätit nende  ajalookäsitluse pärast.

"Kahjuks on küsimusi, kus meie lähenemised lähevad mõnede Balti riikide omadest lahku, kusjuures mõnikord diametraalselt. Selliste hulka võib arvata nii mõningaid ajalooaspekte kui ka tänapäeva sündmusi," ütles diplomaat intervjuus BNS-ile.

Tema sõnul tekitavad Venemaas "õigustatud nördimust sellised aktsioonid nagu nelja aasta eest Tallinnas aset leidnud Nõukogude sõduri monumendi rüvetamine ja järgnenud mahavõtmine ... Kellegi jaoks pole saladuseks, et Nõukogude Liit andis Euroopa fašismist vabastamisse otsustava panuse. Riik kandis kohutavaid inimkaotusi: hukkus üle 27 miljoni kodaniku ... Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglase moraalne kohus on hoida mälestust neist ohvritest, muu hulgas sõjahaudade korrashoiu kaudu," lausus Azimov.

Ei suuda vaene politruk mõelda selles võtmes, et punavägi võis KOHATI Eesti ju vabastada TEISTEST võõrvägedest, kuid siinjuures piirdus tema vabastajastaatus vaid piltlikult öeldes ühe sekundiga, sest järgmisel sekundil ning järgmised 45 aastat oli seesama punavägi meie territooriumi okupeerija.

Tema sõnul teeb Venemaale "jätkuvalt muret Eesti ja Läti võimude diskrimineeriv poliitika venekeelse rahvusvähemuse suhtes. Jutt käib nii piiravatest seadussätetest, mis kitsendavad keelelisi õigusi, kui ka niinimetatud mittekodanike väljalülitamisest ühiskonna- ja poliitikaelust".

Politruk muidugi VÕIKS vahet teha inimõigustel ja kodanikuõigustel kuid, mis pole pealike poolt lubatud, see pole lubatud.

Veel kummalisem oli venemaa esindaja näide seal elavate elanike ning konkreetse riigi alguse seostest. Tõsi, ta puudutas selles näites küll Lõuna-Liivimaad e. Lätit, kuid vahet ju pole.

Ta tõi näiteks, et Lätis on valimisõigus EL-i riikide kodanikel, kes on viibinud Lätis üle 90 päeva. Samal ajal suur osa elanikkonnast - 360.000 inimest, kes on elanud selles riigis selle loomise hetkest peale, on sellisest õigusest ilma jäetud.

Esimese ehmatusega tekib mõte, et vene esindaja on sassi pööranud, kui ta arvab, et Lätis elab praegu 360 000 inimest riigi algusest alates. Läti nimelt iseseisvus 1918. a.. Ning kui võtta riigi tekke algust uusvene riigi enda aspekt arvestades e., millal venemaa igavesest ajast igavesti tunnustas Läti Vabariigi rippumatust ning iseseisvust, siis aastast 1921, peaks nende 360 000 seas olema vähemalt suur enamus 90-100 aastased ja vanemad inimesed. Vinge ju?

Tegelikult rõhutas politruk taaskordselt sellega venemaa suhtumist Eesti-Läti (ka Leedu) riiklusse, et need riigid on venemaa arvates Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide (Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV) järeltulijad, mitte aga restitutsiooni järgides vabaduse taastanud riigid.

Niisiis vihje lihtne - toetame kohalikke parteisid, kes lähtuvad NSV õigusjärgluse poliitikast. Teatavasti on meil sellised olemas - näiteks Keskerakond ... ei tea aga, kas ka Lätis ja Leedus on selliseid?

Ja siis ta veel ütles, et: "Rahvusvähemuste õiguste tagamise kohustus on üks põhilisi OSCE "humanitaarkorvis". Kas tasubki mainida, et topeltstandardite poliitikas, mittepõlisrahva derussifitseerimises, eeskätt haridus- ja inforuumis, kätkeb Balti riikides rahvustevaheliste hõõrumiste oht ning see pidurdab kahepoolsete suhete arendamist kõnealuse piirkonna riikidega,"

Vot selline esindaja on venemaal OSCE juures.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/