Rootsi sõjanduseksperdid hindasid Venemaa ohtu Balti riikidele

 Rootsis avaldati aruanne, milles hinnatakse riigi võimekust aidata Balti riike, kui Venemaa peaks neid ootamatult ründama.

Raporti koostamise tingis Rootsi riigikaitseuuenduse raames antud lubadus abistada äkkrünnaku ohvriks langenud naaberriike. Aruandest selgub, et selgub, et sõja puhkedes püüab NATO luua lennuväebaasid nii Rootsi kui Soome, vahendasid ERR-i raadiouudised Soome rahvusringhäälingu YLE uudisteportaali.

Uurimistöö koostas Rootsi Sõjateaduste Akadeemia. See ei esinda Rootsi ametlikku seisukohta, küll aga annab põhjalik aruanne Rootsi armeejuhtide arusaamadest.

Raportis kirjeldatakse kolme peamist ohuvõimalust ning hinnatakse nendega toimetulekuks vajalikku sõjalist võimekust lähtuvalt riigikaitsesüsteemist, mis pärast praegusi reforme Rootsis teoks saab. Aruande põhjal tuleb Rootsi väiksemate kriisidega edukalt toime. Tõsiseid probleeme toobki kaasa ainult kolmas ohuvõimalus ehk Venemaa üllatusrünnak Balti riikide okupeerimiseks. See võib juhtuda vaid juhul, kui NATO vasturünnak viibib või ilmneb, et NATO ei suuda vastu võtta otsust Balti riikide toetamiseks.

Kaasaegse sõjatehnika võimaluste juures ei pruugi Venemaa rünnakule eelneda mingeid silmatorkavaid ettevalmistusi. Balti riikide hõivamisega toime tulevaid väeosi on Venemaa piirialadel piisavalt. Kui konflikt on juba alanud, võidakse nende arvu kiiresti kahekordistada.

NATO vastaks rünnakule ilmselt õhusõjaga. Rootsi annaks loa ülelendudeks ning NATO looks Baltimaadesse sillapea, kust hakatakse vabastama alasid, mille Vene armee on okupeerinud.

Aruande autorid rõhutavad, et tegu pole NATO plaaniga, vaid ainult rootslaste tõlgendusega. Kõige probleemsemaks peavad Rootsi sõjanduseksperdid NATO vältimatut vajadust nii Soomes kui Rootsis. Kas NATO-sse mittekuuluvatele liikmetele Lissaboni leppega antud julgeolekugarantiid on sellise solidaarsuse tekkimiseks piisavad, ei oska praegu, rahuajal, loomulikult keegi öelda.

NATO-le teeb peavalu võimalus, et Venemaa okupeerib Balti riigid kiire löögiga ning ähvardab läänt vastumeetmete rakendamise korral tuumarelvaga. Ähvardusele annavad mõjujõudu Luga linna paigaldatud Iskander-tüüpi raketid, mis võivad kanda nii tavalist kui tuumalõhkepead. Venemaa on suurema kärata kasvatanud nende lennuulatust 750 kilomeetrini, mis tegelikult tähendab.keskmaarakettide leppe rikkumist.

Arni Alandi
RahvusRinghääling
Allikas: http://bhr.balanss.ee/