Süsteem on läbikukkunud igal rindel
OECD hinnangul on senise valitsuse majanduspoliitika jätkudes aastal 2026 tööpuuduse tase Eestis endiselt üle 10%. See tähendab, et hoolimata pensionile suundujate arvu kasvust ja väljarändest ning välismaal töötajate inimeste arvust, jääks senise olukorra jätkudes näitajad halvaks.
Tänased võimuerakonnad on kujunenud täielikeks populismilaevadeks, kus kehtib lubaduste reegel täna müüme pesupulbrit, homme midagi muud ehk, mida iganes, et lollpeade hääli saada. Neil on ideeline pankrott.
Siin ei hakka muutuma midagi enne, kui võim, mis on kaotanud igasuguse reaalsustaju, minema lüüakse, sest neile ei hakkagi realism kohale jõudma. Kuidas muidu saaks selgitada Ansipi järjekordset hõiset, et kõik on hästi. Siin näitasid soomlased põlissoomlaste näol suuna kätte.
Aga tänane sotsiaalne kord peegeldub ka teistes näitajates.
Selle aasta esimesel kolmel kuul on sündinud kokku 411 last vähem võrreldes mulluse aasta algusega ja seda hoolimata süsteemi lugudest, kuidas sündivus kasvab.
Karta on, et see ei ole ajutine vähenemine, vaid et langus, mida demograafid ennustasid aastaks 2015.
Iseenesest ei tohiks laste saamise eas inimeste vähesus veel probleemiks olla, kuigi kunagi saab just sellest Eesti peamine probleem. Seega on tegemist inimeste ettevaatliku käitumisega, sest elu ole olnud viimasel aastal kõige julgustavam ei eluaseme, toimetuleku ega täiendava vastutuse võtmiseks.
Mida teha?
Esmalt tuleb langetada tarbimismakse, sest sellest sõltub otseselt riigi käekäik. Siia kuulub ka riigi kontrollitava energiamonopoli poolt iga paari kuu tagant tõstetav elektrihind, mis ilmselgelt tavatarbijale ülejõukäivaks on muutumas.
Teiseks tuleks pigem tõsta varem langetatud tulumaksu, mille paari protsendist tõusu tavatarbija vaevu tunnetab. See tooks eelkõige riigist raha väljakantijate arvelt aastas miljardeid lisatulu.
Riigil tuleb luua paindlikum toetussüsteem hättasattunud perekondade toetuseks. Selleks pakkuda mitmeid lihtsaid lahendeid: 1.) töötuksjäänule, kellel on perekond suurendada toetusemäära poole võrra; 2.) pikendada toetusesaamise perioodi; 3.) võtta senisest suuremal määral riigi kanda laste lasteaiakulud – toitlustus näiteks; 4.) anda toiduabi kodanikule olenemata tema sissekirjutusest vms; 4.) kaotada hiigelkulutused välistoetustele, mille suurus ületab täna 15 000 000 euro piiri aastas ja siia pole sisse arvestatud laenutagatisi, mis antakse mädaeuro päästmiseks, makstakse ELi nõudel mingitesse x-fondidesse.
Mitmed neist on asjad, mis ei tähenda suuri lisakulusid, eriti arvestades, et ainuüksi töötukassa reserv ületab 1,5 miljardit krooni.
Kokkuvõttes peab aga riigi roll majanduses kasvama, vastasel korral saame juurde veel ühe hääbumisloo. Loe riigi rolli kasvust huvitudes ka SEDA ja SEDA.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/
Tänased võimuerakonnad on kujunenud täielikeks populismilaevadeks, kus kehtib lubaduste reegel täna müüme pesupulbrit, homme midagi muud ehk, mida iganes, et lollpeade hääli saada. Neil on ideeline pankrott.
www.facebook.com/hinnatous: "Faktid kinnitavad, et valitsus tõstab elektri- ja kütusehindu aktsiisi- ja käibemaksutõusudega. Jutt ainult maailmaturu hindadest on demagoogia."
Aga tänane sotsiaalne kord peegeldub ka teistes näitajates.
Selle aasta esimesel kolmel kuul on sündinud kokku 411 last vähem võrreldes mulluse aasta algusega ja seda hoolimata süsteemi lugudest, kuidas sündivus kasvab.
Karta on, et see ei ole ajutine vähenemine, vaid et langus, mida demograafid ennustasid aastaks 2015.
Iseenesest ei tohiks laste saamise eas inimeste vähesus veel probleemiks olla, kuigi kunagi saab just sellest Eesti peamine probleem. Seega on tegemist inimeste ettevaatliku käitumisega, sest elu ole olnud viimasel aastal kõige julgustavam ei eluaseme, toimetuleku ega täiendava vastutuse võtmiseks.
Mida teha?
Esmalt tuleb langetada tarbimismakse, sest sellest sõltub otseselt riigi käekäik. Siia kuulub ka riigi kontrollitava energiamonopoli poolt iga paari kuu tagant tõstetav elektrihind, mis ilmselgelt tavatarbijale ülejõukäivaks on muutumas.
Teiseks tuleks pigem tõsta varem langetatud tulumaksu, mille paari protsendist tõusu tavatarbija vaevu tunnetab. See tooks eelkõige riigist raha väljakantijate arvelt aastas miljardeid lisatulu.
Riigil tuleb luua paindlikum toetussüsteem hättasattunud perekondade toetuseks. Selleks pakkuda mitmeid lihtsaid lahendeid: 1.) töötuksjäänule, kellel on perekond suurendada toetusemäära poole võrra; 2.) pikendada toetusesaamise perioodi; 3.) võtta senisest suuremal määral riigi kanda laste lasteaiakulud – toitlustus näiteks; 4.) anda toiduabi kodanikule olenemata tema sissekirjutusest vms; 4.) kaotada hiigelkulutused välistoetustele, mille suurus ületab täna 15 000 000 euro piiri aastas ja siia pole sisse arvestatud laenutagatisi, mis antakse mädaeuro päästmiseks, makstakse ELi nõudel mingitesse x-fondidesse.
Mitmed neist on asjad, mis ei tähenda suuri lisakulusid, eriti arvestades, et ainuüksi töötukassa reserv ületab 1,5 miljardit krooni.
Kokkuvõttes peab aga riigi roll majanduses kasvama, vastasel korral saame juurde veel ühe hääbumisloo. Loe riigi rolli kasvust huvitudes ka SEDA ja SEDA.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/
0 kommentaari:
Postita kommentaar