Imeliit paiskamas suurde vaesusesse

ELi konkurentsivolinik Joaquin Almunia tunnistas, et arvatust rohkem panku võivad peagi vajada rekapitaliseerimist, sest euroala võlakriis on kardetust suuremaid kahjusi põhjustanud.
Tänase seisuga on Kreekast leviv viirus levinud Itaaliasse ja Hispaaniasse. Itaalia on seadnud eesmärgiks saavutada eelarve tasakaal 2013.aastaks, mis saab protestide saatel raske olema riigis, kus juba pikki aastaid olnud praktiliselt olematu majanduskasv ja puudub nägemus sellest, mis selle taas kasvule veaks.
Saksamaa investorid näevad tulevikku praegu pea sama süngetes toonides nagu enam kui kaks aastat tagasi, kui lagunes Lehman Brothers, näitas Euroopa majandusuuringute keskuse koostatav ZEW indeks, mis omakorda tekitas kerge languse ka börsidel.
Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides, võeti euro kasutusele valijate toetuseta ehk ei viidud läbi rahvahääletust. Eeldati, et küll valijad seda uut raha armastama hakkavad, kui näevad oma õuel uut, justkui pilvedest saabunud rikkust. Seda jama lubati ka Eestis valijatele, kuigi iga vähegi kaine isik selle ümber lükkas.
Hiljutine uuring näitas, et saksa valijad on tüdinenud euro toetamisest ja see paneb ka poliitikud surve alla, sest valimiskaotus terendab.
Eurorealistid, keda agaralt kohati isegi natsideks tembeldati ja, kes algusest peale ühisraha loomise vastu olid, ennustasid seda hävingut ette. Nende argumendid on tänaseni väärt kuulamismaterjal mõistmaks, mis ilmselt järgmisena juhtub.
Juhid nagu Euroopa Komisjoni juht José Manuel Barroso raiskavad aga veel aega, nõudes eurovõlakirjade taolisi lahendusi. Selle reaalsuseks saamiseks tuleb rääkida läbi uus Euroopa lepe, siis saavutada selle ratifitseerimine 27 riigis.
Täna on hoogu maha võtmas ka Eesti peamiste kaubanduspartnerriikide majandused nagu Rootsi ja Soome.
„Olukord on äärmiselt ebakindel,“ ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg. Olgu, kuidas on, saab eurokesega veel piinarikkaid aastaid näha. Kõik, et multikultide unelm saaks koos teatud kliki ärihuvidega püsida.
Selle valguses on veel eriti kahetsusväärne, et EV nukuvalitsus on võtnud vastu otsuse visata tuulde 1,995 miljardit eurot imeliidu tarvis ja, mis tuleb eesti maksumaksjal tagasi teenida ning seda tuleb tulevaste põlvede arvelt.
Vaatamata rahakaotusele hindab 67 protsenti Eestis küsitletutest, et Euroopa Liidu liikmesusel on nende riigi majandusele pigem positiivne efekt ja seega võib arvata, et asuvad telereklaami peale kollaseid valima.
Allikad: ap3, NSB, E24, Economic Times
Allikas: http://staap02.wordpress.com/