Poliitilised viraažid: RL+ERL=?

18 september 2011 10:46 Juba varasemalt imbus meediasse teateid sellest, et "Eesti Rahvuslik Liikumine" peab läbirääkimisi mitmel tasandil ning erinevate registreeritud-registreerimata erakondade või nende betaversioonidega, mis kokkuvõttes võib (kuid ei pruugi) lõppeda ERL'i muutumisega erakonnaks.
Kõlakad käisid selles osas, et partnereid otsitakse konservatiivide (ERKL), kristlaste, rahvaliitlaste hulgast kui ka "metsikute" liikumiste ning poliitikute seast.

Eesti Rahvuslik Liikumine ise pole ei juriidiline ega ka klassikaline erakond. Ta ei määratle enda ega oma liikmete vaateid poliitilisel parem-vasakskaalal.
Pigem saab ERL'i vaadata kui pre-erakondlikus staatuses olevat nišiliikumist, millel on olemas eeldused kasvada tulevikus erakonnaks. Seda, kas siis tõepoolest nišiparteiks e. ühe kandva idee parteiks (nagu roheliste partei), kus kandvaks mõtteks oleks rõhutatult rahvuslus. Praegu on ERL defineerinud ennast just läbi ühe kandva idee, mille järgi ühiskonna ja tema liikmete arendamine peab toimuma rahvusliku ühtsustunde ning sellest formuleeruva riikluse kaudu. Või nagu ta ise oma kodulehel märgib - Eesti Rahvuslik Liikumine juhindub arusaamast, et ühiskonna turvaliseks, stabiilseks ja jõukaks arenguks on parim vorm rahvusriik.
Muidugi on võimalik kasvada ka täiemahuliseks erakonnaks, kuid siis tuleb valida lisaks rahvusluse ideele ka oma koht vasak-paremskaalal (ühiskondlike protsesside juhtimise ning vaadete seisukohalt) ning oma eksistentsi ideed peab seega olulisel määral täiendama.

Mis seob ERL'i ideeliselt Rahvaliiduga?

Praktiliselt mittekuimidagi. Rahvaliit on tuntud eestlastele eelkõige kolme külje poolt - suhteliselt maalähedane, korruptiivne, pronkssõdurit pooldav. Ega teda asjata inimeste seas "kolhoosiesimeeste" parteiks ning "rasvaliiduks" kutsuta. Selline hüüdnimi on parteile antud muuhulgas ka talle omaste sovjetlike traditsioonide toetamise tõttu reaalses elus, korruptsioonialti olemise põhjusel ning ka seetõttu, et Eestile kõige raskematel päevadel (peale iseseisvuse taastamist) aprillis 2007 eemaldus Rahvaliit eestlaskonnast ning toetas ja innustas koos Keskerakonnaga venekeelseid pätte rüüstama Eesti pealinna.

Tõsi on see, et Rahvaliit ise oma sõnades väidab end olevat rahvuslike vaadetega erakond, paraku on sõnad ja teod mittekattuvad.

Eesti Rahvuslik Liikumine on hetkel puhas liikumine, mis pole veel erakonnastunud ega määratlenud oma maailmavaadet sellisena nagu see on vajalik siis, kui ollakse juba erakond. Pre-erakondlik staatus hoiab temal küljes siirust ja rahvuslikku usaldust. Seda eriti seetõttu, et Eestis pole enam alles teisi liikumisi või erakondi, millised omaksid soovi või tahet võidelda rahvusliku eneseväärikuse eest. Sõnades sellised muidugi eksisteerivad, kuid tegudes mitte.

Seetõttu peab ERL'i sarnane suhteliselt väikese liikmeskonnaga liikumine alati olema ettevaatlik oma otsustes, mis puudutavad erakonnastumist liitumise teel. Ettevaatuseks on olulised põhjused.

Kõigepealt see, et suhteliselt suure liikmeskonnaga liituja-erakond neelab tõenäoliselt alla ERL'i suhteliselt väikese liikmeskonna vaimse mõju ning ideoloogia, mistõttu kujuneb "võrdsetest alustest liitumisest" hoopis massiline astumine olemasolevasse parteisse - antud juhul Rahvaliitu.

Teiseks probleemiks on see, et kuna ERL on rahvusliku mõtlemisega inimeste liikumine, Rahvaliit seda aga pole (vähemalt pole ta seda praktilises elus näidanud vaid demonstreerinud suisa vastupidist suhtumist), siis on olemas oht, et ERL rahvuslik potentsiaal lahustub Rahvaliidu populistlikus seebivees.

Kolmandaks probleemiks on Rahvaliidu ülimalt madal renomee ühiskonnas. Liitumisel võib kiskuda Rahvaliidu madal hinnang alla ka suhtumise ERL'i ja tema ideedesse, mistõttu ühinemisel tekkiv "uus" erakond on sisuliselt poliitikamaailma surnult sündinud laps.

Mis siis sunnib ERL'i sellisele sammule? Tõenäoliselt on see lootus ja usk, et seda pidi on võimalik ERL liikmeskonda hüppeliselt kasvatada ja saada lisaks endale nö "valmis parteimasin", mille abil poliitikamerel seilata.

Iseasi on muidugi see, kas saadav kasu ületab saadava kahju (eriti perspektiivis), aga eks see ole ERL ja Rahvaliidu juhtide otsustada.

Fakt on aga see, et Rahvaliidu volikogu kiitis eile heaks liitumisplaani Eesti Rahvusliku Liikumisega.

Eile Jõgevamaal Eskus peetud Eestimaa Rahvaliidu volikogu kiitis ühehäälselt heaks liitumisplaani Eesti Rahvusliku Liikumisega (ERL), teatas BNS.

"Oleme alates suvest pidanud omavahel konsultatsioone ning jõudnud arusaamisele, et meil on olemas kõige tähtsam ühisnimetaja - rahvuslik-konservatiivne maailmavaade," ütles Rahvaliidu juht Margo Miljand. "Laari lahkumisega IRL-i juhi kohalt on selge, et neid põhimõtteid ei esinda Eesti suures poliitikas mitte keegi."

Koostööprotokoll sätestab, et juhatused teevad omavahel tihedat koostööd ning peavad vastavalt vajadusele ühiseid koosolekuid. Samuti lepiti kokku, et hea poliitilise käitumise tavana teavitatakse teineteist kõigist edasistest aktsioonidest, pöördumistest ja muudest poliitilistest tegevustest.

Ühinemise läbiviimiseks moodustatakse ühiselt ette uus programm ja põhikiri, mis esitatakse siis kummagi organisatsiooni üldkoosolekule kinnitamiseks. Samuti saab uus, ühinenud organisatsioon ka uue nime. Rahvaliit arutab muudatusi kevadel toimuval korralisel kongressil , Rahvusliku Liikumise korraline üldkoosolek toimub selle aasta lõpus.

ERL peab liitumiskõnelusi ka erakonnaga Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD), kirjutas Delfi.ee

Kas liitumised, milles osas erakondade/liikumiste juhtkond on avaldanud soovi, ka tegelikult teoks saab ning liikmetelt heakskiidu pälvib, seda näitab tulevik.

BHR
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
_________________________
ER Liikumine arvab, et Rahvaliit on puhastunud ja soovib muutuda. Elame, näeme.
M.I.