MATTI ILVES: RAAMATUTE HÄVITAMISEST JA PÕLETAMISEST

Täna, 1. septembril, tarkuse päeval, olen sunnitud avaldama kirjutise pimedusejõudude võimutsemisest ühiskonnas.

Umberto Eco, kirjanik ja semiootik kirjutab: "Raamatuid hävitatakse. Pole juhus, et Itaalia Radio 3 väga hea igapäevase raamatuprogrammi nimi on “Fahrenheit” Ray Bradbury ulmeromaani “Fahrenheit 451” järgi, mis räägib raamatute põletamisest. Kuid tegelikult ei pidanud Bradbury midagi välja mõtlema, sest ajalugu on täis raamatupõletamist. Fernando Baez loetleb selliseid lugusid oma algul hispaania keeles ilmunud raamatus “Raamatute hävitamise üldajalugu”. ... Kuid üldiselt on hea, kui raamatud jäävad alles, isegi kui nad on täis täielikku mõttetust – sest piisav põhjus raamatute säilimiseks on ka lihtsalt respekt teiste inimeste arvamuste vastu. Juhul kui nad ka peavad igavikku kaduma, siis olgu see vähemalt lugejate, mitte tsensorite otsus."
Tsiviliseeritud ühiskondades ei põletata ega hävitata raamatuid. Neis sisalduvat võib vaid kritiseerida, aga lõpuks on ikkagi lugeja see, kes langetab lõpliku otsuse raamatute väärtuse või väärtusetuse kohta.

Teame raamatute piiratud põletamisest ennesõjaaegsel Saksamaal, kuid palju suurema hävitustööga sai hakkama Nõukogude okupatsioonirežiim ainuüksi Eestis. Aivo Lõhmuse kokkuvõtvate andmete kohaselt on Eestis Nõukogude võimu poolt hävitatud 20–26 miljonit raamatut (+ veel ajakirjad).
Eestis oli raamatute hävitamine seatud lausa tööstulikule alusele, Raul Kuutmaa kirjutab: "Paberimassi jahvatamise osakonnas töötas suurte graniitkividega kollerveski, jäänuk iidsetest aegadest, mida kasutati igasuguse vanapaberi jahvatamiseks, see võis purustada ka raamatuid. Nüüd oligi see veski põhiline ülesanne: koormate viisi toodi raamatuid ja dokumente, mida töölised veskisse loopisid. Kaks aastat tagasi oli kollerveski juures seisnud püssiga NKVD sõdur, kes jälgis, et midagi kõrvale ei läheks. Nüüd püssimeest enam polnud, nähtavasti oli nõukogude võimule kõige ohtlikum paberikraam ära hävitatud.
Sattusin peale, kui parajasti loobiti sisse "Eesti entsüklobeedia" köitmata vihikuid. Suurem osa raamatukogude fondidest hävitati, kollerveskist käis läbi sadu tuhandeid raamatuid, seal odavaks pakkepaberiks. Kes koduses raamatukogus keelatud autoreid säilitas, pidi arvestama Siberi-sõiduga. Mul kekkis kange isu midagi kõrvale panna, kuid ei riskinud, küllap oli keegi töölistest värvatud kõike jälgima."
Raamatute põletamisega tegeleti ka Norras otse peale sõda 1945 8. mail, Wilfred von Oven raamatus "Gobbels": "Pävakorral olid isegi raamatute põletamised, mida tsiviliseeritud maailm pelgab kui kuritegu vaimu vastu. Hamsuni meistritööd ei sattunud mitte üknes lõhkikistuna prügitünnidesse ja rentslisse, vaid ka tuleriidale. Arbeidergate ja Karl Johani tänavate nurgal joosti tormi Oslo saksa raamatukauplusele. Vaateaknad löödi sisse ja raamatud visati tänavale, kuhjati hunnikusse ja süüdati põlema."

Kuid palju hullem on, et raamatute põletamised ja hävitamised toimuvad ka tänapäeval, see näitab hästi, millisesse ühiskonda juhivad meid selle maailma vägevad.
Äärmusjuudid põletavad regulaarselt Jeruusalemmas Uut Testamenti, USA-s lubas pastor Terry Jones  11. septembri terrorirünnakute aastapäeval koraane põletama hakata ja seda ta ka tegi, küll veidi hiljem. Ameerika Ühendriikides toimuvad üldse uskumatud lood. Sealne kaitseministeerium ostis ära endise luuraja Afganistani teemadel kirjutatud raamatu kogu tiraaži – 9500 eksemplari. Ostetud raamatud hävitati põhjendusega, et nendes sisalduv informatsioon võib tekitada kahju riigi julgeolekule, teatas BBC.
Tänapäeva Eesti ei ole ka sellest patust puhas. Teadaolevalt esimine raamatu tiraaži hävitamine - "Siioni tarkade protokollid" - ilmus eesti keeles 1996. aastal. Järgnenud juudiorganisatsioonide algatatud kohtuprotsessil langetatud otsuse kohaselt hävitati suurem osa raamatu tiraažist.
Briti kaitseministeerium hävitas 24 000 eksemplari Toby Harndeni Afganistani sõda puudutavast raamatust, milles räägitakse ka kolme Eesti sõduri surmast. Autori sõnul sekkus raamatu ilmumise takistamiseks Eesti president ning raamat hävitati, et mitte anda Eestile ajendit vägede väljatõmbamiseks. Eesti võimud süüdistasid Harndenit isikuandmete kaitse normide rikkumises. Briti kaitseministeerium maksis kirjastusele Quercus üle 150 000 naela (2,7 miljonit krooni), et hävitada Afganistani sõda puudutava raamatu „Dead Men Risen" kogu esimene tiraaž.

Hoolimata teadmisest, et kogu info jääb kusagile alles, ei ole tahe informatsiooni levikut piirata kuhugi kadunud ja näib, et see süveneb üha. Kui see ei õnnestu ühel moel, püütakse seda teha teisel viisil, sealhulgas lootusetul. See ongi ainus asi, mis selle kurva loo puhul veidi meid rõõmustab.

Foto: Raivo Juurak