MATTI ILVES: EUROOPA LIITU ASTUMINE OLI EBASEADUSLIK

14. 09. 2003.a. viidi läbi rahvaküsitlus Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses, see on üks väheseid kordi, kus midagi on rahvalt küsitud. Meil teatavasti ei ole võimalik referendumeid korraldada rahvaalgatuse korras. Aksel Kirch, Eurouuringute Instituudi direktor kirjutas:
" Septembris 2002 olid eestlased on koos lätlaste ja maltalastega kõige umbusklikumad ELi suhtes. Eurobaromeetri andmete kohaselt usaldas Eestis Euroopa Liitu 43 % ja ei usaldanud 37% küsitletutest (võrdluseks - kandidaatriikide keskmine usaldusnivoo oli 59%)."
Et saada ikka kuidagi eestlaste "jaa", korraldati EL-u rahadega meeletu Euroopa Liitu pooldav propagandakampaania ja ajupesu. Vahetult enne rahvaküsitlust avaldas pooldava seisukoha veel Arnold Rüütel. Hoolimata sellisest tugevast survest rahvale hääletas Euroopa Liitu astumise vastu ikkagi üle kolmandiku referendumil osalejatest.
Pealegi, see liitu astumine oli ebaseaduslik, Mait Raun ja sõbrad raamatus: “Kadunud maailm”:
“14.septembri referendumi “jah” oleks õigustühine.
Eelnõu paragrahv 1 ütleb: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eeesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Selle järgi on põhiseaduse aluspõhimõtted euroseadustest kõrgemal.
Paragrahv 2 aga ütleb: Eesti kuulumisel euroopa liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selle järgi on euroseadused põhiseadusest kõrgemal.
Kumb neist kahest lausest seisab teisest kõrgemal? Riigi alusdokumendi põhiseaduse paragrahv 3 ütleb kategooriliselt, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel – seega ei ole paragrahv 2 korrektne ja rahvahääletusele pandud eelnõu ei võimalda Eesti seaduslikku astumist Euroopa Liitu. Seega ka siis, kui võidab “jah”,kuulub see paratamatult tühistamisele.
Ent tänavu (2003) 16. aprillil kirjutas president Rüütel koos blondi välisministriga Kreekas alla ühinemislepingule Euroopa Liiduga, eirates sellega järsult meie põhiseadust, mille paragrahv 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.
Nende allkirjade tõttu asume euroopa Liidu haardes juba praegu, ehkki rahvas ei ole andnud põhiseaduse sellesuunalisele muutmisele oma nõusolekut.”