Eestielu: Siidkinnastega eestlaste kõri kallal – EFSF – Euroopa finantsstabiliseerimisfond

Eurodes kalkuleerimine ja summade võrdlemine eesti kroonides ekvivalendiga on vist ikka veel lonkav.
Kui räägitakse 1,95 miljardist, siis on ikka väga suur vahe, kas see summa on kroonides või eurodes (15,6 kordne vahe). Kui Eesti Riigikogu otsustas anda ebastabiilsuse vastaseks võitluseks 1,95 miljardit eurot. Kui algusest peale oleks räägitud, et Euroopa finantsstabiliseerimisfondi (EFSF) antakse üle 30 miljardi krooni (!), kas siis oleks ka kogu Eestimaa sellises letargias seda pealt vaadanud?
2012. aasta Eesti riigieelarve on vastu võetud mahus 6,116 miljardit eurot. Paneme kõrvuti 6,116 miljardit ja 1,95 miljardit, siis saame, et Eesti Riigikogu on nõus 1/3 kogu riigi rahast euro stabiilsuse heaks ohverdama(!?).
Ahti Mänd on nimetanud seda tabavalt genotsiidiks eestlaste vastu. Ja genotsiid see ka tõesti on.
Lehelt syndikaat.ee saab lugeda:
“Mänd märkis, et 29. septembri otsust “võib põhimõtteliselt lugeda oma rahva vastu suunatud genotsiidiks – seega aegumatute kuritegude ritta.” Ta viitas 1998. aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudile, mis defineerib artiklis 6 genotsiidi mõiste. EFSF-ga liitumine kuulub selle artikli lõike c) alla.
Väljavõte Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudist: “Artikkel 6. Genotsiid. Statuudis tähendab «genotsiid» rahvusliku, etnilise, rassilise või religioosse grupi täielikuks või osaliseks hävitamiseks toime pandud järgmist tegu: (c) grupi elukvaliteedi tahtlik halvendamine, mille eesmärgiks on grupi täielik või osaline hävitamine.“”
Lisaks sellele on 2012. aasta riigieelarve planeeritud puudujääk 2,7% SKP-st ehk 460,43 miljonit eurot (allikas meieraha.eu). Sellest siis järeldub, et Eesti SKP on kokku umbes 17 miljardit eurot aastas.
Lisaks eelarve puudujäägile on suurendatud ka kaitsekulukuste määra, et ligineda 2% SKP-st (mis unelm see 2% on pole aru saanud). Millegipärast räägitakse paljudest teistest strateegiliselt olulistest valdkondadest rahastamisega seoses palju-palju vähem – haridus, meditsiin jt.
Kuid, kas siis on lootust, et eestlaste tööga teenitud raha “päästab” Euroopa?
Indrek Neivelt ütles selle kohta 26. septembril Vikerraadio lõunases saates, et EFSF on tegelikult probleemide edasi lükkamine ja kriis on viimasel ajal hoopis süvenenud. Samuti pole välistatud, et lähiajal selgub “uudis”, et sellest summast, 440 miljardit eurot, ei piisa ja vaja läheb kokku kordades suuremat summat.
Ka talupojamõistus tõrgub aru saamast, kuidas saavad rahaga lodevalt ümber käinud riigid õppida paremini rahaga ümber käima kui neile raha juurde anda ja loota lollilt, et nad nüüdsest on kokkuhoidlikumad ja targemad? See oleks nagu võlgades inimesele raha juurde laenata. Kas siis läheb paremaks kui sel samal inimesel on ühe laenu asemel kaks laenu? Raha on rohkem (alguses), aga kohustusi ja kohustuste kogusumma on veel suurem?
Allikas: http://eestielu.wordpress.com/category/majandus/