MATTI ILVES: RAHVUSRIIGIST JA RIIGIKEELTEST

Rahvusriigist meie kartellipoliitikud enam ei räägi, on vaid üks erand ja see on valimiskampaania aeg. Viimaste valimiste ajal võttis selle väljendi suhu nii mõnigi poliitik ja mis veelgi huvitavam, räägiti isegi rahvuslikust kapitalist.
Nad kõik saavad väga hästi aru, et see pole nende kõrgetele ülemustele Euroopa Liidus meelepärane jutt, aga valimiste ajal - häältepüüdmiseks - võtavad nad kogu oma julguse siiski kokku. Tegelikult on see lihtlabane rahva petmine. Meil pole enam rahvusriiki ja ka rahvusliku kapitali osa majanduses küünb vaid 20. protsendini.

Hiljuti kuulsin huvitavat fakti, et venekeelsetes lasteaedades käib juba viiendik eestlaste lapsi. Ettenägelikud vanemad on nad sinna paigutanud, sest teavad, et ilma vene keelt oskamata pole Eestis võimalik toime tulla ja tulevikus võivad neile jääda suletuks paljud töökohad.
Tegelikult on vene keel muutunud meil juba mitteametlikuks riigikeeleks. Kuid sellega jutt riigikeeltest ei lõppe, tehakse juba ettevalmistusi, et kuulutada riigikeeleks ingise keel. Ütles juba ka arengufondi juht Ott Pärna: "Usun, et alates aastast 2015 on meil teemaks inglise keele tõstmine Eestis teise riigikeele staatusesse ning 2020. aastal see saabki teoks."

Selline on E Liidu ja meie reeturpoliitikute eesmärk, esialgu küll hästi varjatud. Juba lähitulevikus ootab meid ees "rahvusriik" kolme ametliku riigikeelega.

Varsti aga kuuleme sellist emakeelt: Muhv - Täpselt the way sa are