VEIKO RÄMMEL: VÄIKE ON ILUS!
Alltoodud artikkel koolireformist ei käi ainult põhikoolide ja gümnaasiumide kohta. Võib mainida, et sama tendents valitseb ka kõrgkoolide osas.
Iga hinna eest üritatakse kaotada väikeseid koole, isegi siis, kui nad elavad vaid omavahenditest ja õppemaksust ega saa riigilt sentigi. Põhjendatakse seda aga õppetöö kvaliteediga, elik kui riik annab kõrghariduse õpetamise loa ja riiklikult garanteeritud diplomi, siis ta ka vastutab. Iseenesest on väide õige, samal ajal on põhjust kahelda atestatsioonikomisjonide pädevuses. Nad hindavad ja võtavad arvesse kõike muud, ainult mitte õppe kvaliteeti. Nad ei saagi seda teha, sest reeglina ei ole neil alal mida hindavad pädevust või on nad (komisjoni liikmed) konkureerivate erakoolide esindajad. Ma ei mõista, miks kaotati süsteem, kus koole hindasid pädevad ja erapooletud väliseksperdid. Raha?
Mis on tulemus? Põhi- ja gümnaasiumihariduse osas väikekoolide sulgemine, tagajärjeks ääremaastumine, kui suletakse kool, postkontor ja pood on juba tavaliselt suletud, siis peatselt sureb see maakoht välja - jäävad vaid pensionärid.
Kõrghariduse osas on tulemuseks suurte kombinaatkoolide teke, a.la. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool jne. Suurkoolis, kus suured grupid, 50 ja enam üliõpilast loengus, ei jõua õppejõud igaüheni, ta ei tea neid isegi nimepidi. Kuidas saakski?
Mis on tulemus? Tulemuseks aga rumalaks jäävad õpilased ja üiõpilased, Eesti rahva harituse langus. Seda me täna juba näeme. HM poliitika on algusest lõpuni vale. USA ettevõtluse õpikud rõhutavad väikeettevõtlusest rääkides small is beatiful (väike on ilus). Sama printsiip kehtib ka hariduses, seal eriti! Haridussektoris ei saa kõike taandada vaid rahale, majanduslikule tasuvusele, vajadusel tuleb pealemaksta!
Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/
Iga hinna eest üritatakse kaotada väikeseid koole, isegi siis, kui nad elavad vaid omavahenditest ja õppemaksust ega saa riigilt sentigi. Põhjendatakse seda aga õppetöö kvaliteediga, elik kui riik annab kõrghariduse õpetamise loa ja riiklikult garanteeritud diplomi, siis ta ka vastutab. Iseenesest on väide õige, samal ajal on põhjust kahelda atestatsioonikomisjonide pädevuses. Nad hindavad ja võtavad arvesse kõike muud, ainult mitte õppe kvaliteeti. Nad ei saagi seda teha, sest reeglina ei ole neil alal mida hindavad pädevust või on nad (komisjoni liikmed) konkureerivate erakoolide esindajad. Ma ei mõista, miks kaotati süsteem, kus koole hindasid pädevad ja erapooletud väliseksperdid. Raha?
Mis on tulemus? Põhi- ja gümnaasiumihariduse osas väikekoolide sulgemine, tagajärjeks ääremaastumine, kui suletakse kool, postkontor ja pood on juba tavaliselt suletud, siis peatselt sureb see maakoht välja - jäävad vaid pensionärid.
Kõrghariduse osas on tulemuseks suurte kombinaatkoolide teke, a.la. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool jne. Suurkoolis, kus suured grupid, 50 ja enam üliõpilast loengus, ei jõua õppejõud igaüheni, ta ei tea neid isegi nimepidi. Kuidas saakski?
Mis on tulemus? Tulemuseks aga rumalaks jäävad õpilased ja üiõpilased, Eesti rahva harituse langus. Seda me täna juba näeme. HM poliitika on algusest lõpuni vale. USA ettevõtluse õpikud rõhutavad väikeettevõtlusest rääkides small is beatiful (väike on ilus). Sama printsiip kehtib ka hariduses, seal eriti! Haridussektoris ei saa kõike taandada vaid rahale, majanduslikule tasuvusele, vajadusel tuleb pealemaksta!
Koolireformist mõeldes: Millele tugineb väide, et väikesed koolid ei suuda pakkuda kvaliteetset haridust?
Artikkel siin:
DELFIAllikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/
0 kommentaari:
Postita kommentaar