MATTI ILVES: PROPAGANDAST

Alustan propaganda lühidefinitsiooniga: propaganda (ladina propagare - laiendama) on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjustamiseks.
Propaganda ja selle võtted on läbi pika ajaloo jäänud põhiliselt samaks, lisandunud on vaid kaasaegsed kommunikatsioonivahendid selle levitamiseks.

See on inimeste mõjutamiseks võimas relv ja võib täiesti halvata iseseisva mõtlemisvõime. Propagandaga tegelevad ametkonnad peavad eriti tähtsaks inimeste demoraliseerumist, olgu siis Euroopa Liidus (liberaaldemokraatia), oleviku või mineviku diktatuuririikides. Endine KGB agent Juri Bezmenov ütleb: "Demoraliseeritud inimene ei suuda informatsiooni omandada. Faktid ei ütle talle midagi. Isegi kui ta uputada dokumentide ja piltide alla, ei nõustu ta uskuma seda, mida näeb." Selline tase on raskelt saavutatav, aga täiseti võimalik.

Propaganda arsenali kuuluvad uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Meie valitsejatel on see päris hästi õnnestunud, eriti Euroopa Liiduga seoses. Rahva toetus sellele olevat praegu üks suurimaid E Liidus ja küünib erinevatel teadetel üle 70...80%. Põhiline väide selles propagandamelus on selline, et Euroopa Liit annab meile raha! Õnneks varsti enam rahvast nii lihtne seoses majandus- ja võlakriisiga püüda ei ole.
Valitsused kasutavad propagandat veel ka sise- ja välispoltilises võitluses.

Toon nüüd väljavõtte Wilfred von Oven´i raamatust "Gobbels", prantsuse psühholoogi ja sotsioloogi Gustave Le Boni (1841-1931) suurejoonelisest "Masside psühholoogiast", neid printsiipe võetakse seal kokku järgmiselt:

"1. Propaganda mida tegi Inglismaa Esimeses maailmasõjas "tõeliselt väga geniaalselt"  ja rabava eduga, on alati vaid vahend, mitte eesmärk.
2. Propaganda võib ja peab iseäranis sõjas loobuma humaansusest ja eetikast, kuigi sääraseid väärtusi tuleb iseenesest kõrgelt hinnata, kuna rahva võitluses oma olemasolu pärast on mängus midagi muud.
3. Propaganda on relv ja oskajates kätes "tõepoolest kohutav".
4. Propagandat tuleb rakendada nii vahedalt ja edukalt kui võimalik, kuna (Moltke järgi) on sõjas kõige humaansem talitlusviis see mis viib kõige rutem sihile.
5. Propaganda pöördub alati masside, mitte kunagi inteligentsi poole, nii et tema tase on mõjutatavast hulgast alati seatud kõige piiratumate vastuvõtuvõime järgi.
6. Propaganda peab enam mõjuma tunnetele kui mõistusele, kuna masside olemus on ülekaalukalt naiselik ja seepärast ligipääsetavam tundmusele kui arutlusele.
7. Propaganda ei pea lõbustama, vaid olema viis poliitilise sihi saavutamiseks. Seepärast on vaheldus tema edu surmavanlane.
8. Propaganda piirdugu väheate asjadega ja korraku neid lõpmatult. Püsivus on tema edukuse tähtsaim eeldus.
9. Propaganda ei tohi kunagi olla objektiivne, vaid peab põhimõtteliselt olema subjektiivne ja ühekülgne."