Täna ESM, homme uus baasideleping?

NSVL väed Eesti piiri ületamas. Okt. 1939.

Riigikohtu, presidendi ja juhtivpoliitikute iga-hinna-eest, ka põhiseaduse vastaselt, ESM-i toetamine, on väga ohtlik pretsedent. Sellega on Eesti parteide diktatuur saavutanud uue taseme. Oleme ohtlikult ligidal Pätsi-aegsele vaikivale ajale, mil Päts vilistas seadustele ja kehtestas seadusi ning valitses, kuidas ise tahtis.
Täna põhjendatakse ESM-i toetamist Eesti huvidega, selleks rikub kõrgem kohus isegi kõrgemat seadust. Mis õigusriigist me pärast seda enam rääkida saame?
Rahval - Põhiseaduse järgi kõrgema võimu kandjal - pole ammu enam mingit kõrgemat võimu. Käputäis inimesi ehk parteide ladvik otsustab riigi ja rahva saatuse üle. Nüüd on nende käepikenduseks hakanud isegi riigi kõrgem kohus. Sellises riigis, kus Riigikohus teadlikult rikub seadust, ei ole mingit ausat õigusmõistmist enam oodata. Võib täiesti juhtuda nii, et kohus peab otsustama teie kasuks, kuid arvab, et üldsuse huvides peab teid siiski vangi panema. Sisuliselt samasugune oli otsus ESM-i kasuks. See olevat küll Põhiseaduse vastane, kuid siiski lubatav, sest on Euroopa Liidu ja eurotsooni üldises huvides. See on õigusmõistmises ja seadusteväänamises täiesti uus tase.
Väga hämmastav ja hirmuäratav on ka meie juhtivpoliitikute kriitikavaba toetus ESM-ile ja Riigikohtu otsusele. Nüüd on nagu kõik õigusriigi põhimõtet justkui võluväel kadunud ja kõik on leidnud konsensuse. Aga mis siis, kui mingi tulevane valitsus arvab, et Eestile on kasulik sõlmida Venemaaga baasideleping ja vene väed sisse tuua, küsimata seasljuures "rumala rahva" arvamust. Vähemalt praegu on Riigikohus ja juhtivpoliitikud andnud kaudselt sellisele võimalusele rohelise tee. See teeb kõhedaks. Nii sarnane on see Pätsi diktatuuri ja 1939/40 aastatega. Tema teadis ka väidetavalt paremini, mida rahvas ja riik vajavad, pealegi kuulutas Päts rahva ametlikult haigeks. Kuigi paradoksaalselt oli just Päts ise see, kes oma elupäevad raviasutuses lõpetas.
ESM on ju tore, aga kust vaene Eesti selle raha võtma peaks? Ja kui meil on häda, siis kust EL-i vaesemad riigid meie aitamiseks raha peaks võtma? Hea küll, Eesti on pisiriik ja meie vajadused minimaalsed. Aga sama minimaalsed saavad olla ka meie toetused hädasolevatele suurriikidele. Miks me oma piskuga "veri ninast välja" suurtele appi tõttame? See on sama jabur nagu meie osalus Afganistani sõjas. See pidavat tagama selle, et meilegi häda korral appi tullakse. Aga artikkel 5? Kas see on tingimuslik? Kui on, siis võiks meie poliitikud seda julgelt välja öelda ja lõpetada selle jahumise solidaarsusest ja meie elulistest huvidest.
Ühesõnaga meie poliitikutel on mingi kuulekuskompleks. Ehk tuleneb see sellest, et paljud neist olid omal-ajal kuulekad Komparteile ja Moskvale ning nüüd kasutavad sama kätteõpitud meetodit EL-is? Igatahes iseseisvusest ja oma huvide eest seismisest jääb meie poliitikutel kõvasti puudu. Ehk oleks aeg need vanad ja väsinud tegelased järgmistel valimistel puhkusele saata? Parem oleks muidugi, kui nad areneks ja õpiksid, kuid neil on selleks olnud aega 20 aastat. Mingit arengut paremuse poole poliitikute käitumisel me ei näe, pigem vatupidi. Mitu korda rahvas samale vanale rehale astuda veel tahab, enne kui nende vanade parteitopiste poolt hääletamise perspektiivituses ükskord aru saadakse? Imet ei juhtu! Anname uutele võimaluse end tõestada. Just valimistel peamegi me olema kõrgema võimu kandjaks, mitte taaskord kuulekad ja poliitikute mesijuttudest end ärahullutada laskev lambakari. Muutus saab toimuda vaid valimistel.
 http://rahvahaal.delfi.ee

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/