Miljardid lähevad vastuseisuta

Hiljuti läbis ESMi puudutav eelnõu nukuparlamendis esimese lugemise. Enamuses olevad liberaalid tegid, mis eurokleptokraatidele antud nõue ette nägi ehk nõustusid eelnõuga ilma silmagi pilgutamata kuigi avalike uuringute järgi on enamus rahvast selle eelnõu vastu. Aga nagu Ligi mainis oma intervius ei oma avalik arvamus sellistes kohtades tähtsust.
Vaatamata sellele, et ESM võrdub läbikukkudes(mis paljude majandusteadlaste sõnul enam kui kindel) Eestile hiiglasliku tööpuudusega ja majanduslangusega, sest Eesti nukuvõim on võtnud kaela kohustuse tagada mistahes olukorras laene kuni 1,79 miljardi euro ulatuses, polnud erilist debatti kuuldagi. See tähendab peagi, et Eesti on sunnitud seda raha maksma ja seeläbi võtma raha eurokese jaoks oma tuludest igal hetkel. Kuna majanduse käekäik sõltub suuresti sellest palju riik seda raha majandusse ringlema saadab, siis võrduks seniilsete idootide säilitatav ELi projekti jaoks raha pumpamine seda, et see võetakse maksutõusude ja kärbete näol siinselt elanikkonnalt.
Rahvalt ei küsita
Aga miks peakski üks kleptokraat seda tegema? Nad teavad, et mingit protesti nende tegevuse vastu ei tule ning piisab, kui valimiste aja lähenedes tulla lagedale uute hirmu ja rikkuse loosungitega, et rumalat, mitte kunagi protestivalt Eesti rahvalt hääl saada. Ainus oht rahvuslased on ju niivõrd vähe samalt massilt hääli saanud, et igasugune opositsiooniline jõud nende tegevusele täna puudub. Nad võivad täna karistamatult riisuda ja hangeldada nii kuis soovivad.
Pankur Ivar Raigi kommentaar ÕLs: “ELi aluspõhimõtted on liikmesriikides ammu kokku lepitud ning uusi võimu ja raha tsentraliseerimise ning rahvusriikide suveräänsuse vähendamise otsuseid pole paljude liikmesriikide valijad valmis heaks kiitma. Sellepärast ei tahetagi neid küsimusi rahvahääletusele panna.
ESMi õiguslike riskidega seoses vaieldi kõvasti juba riigikohtus ning seal võeti selles küsimuses vastu kaalukas, kuid vastuoluline otsus. Ühelt poolt tunnistas riigikohus, et ESMi aluslepingu puhul pole tegu Euroopa Liidu õigusega, vaid see on rahvusvaheline leping, millega antakse ära oluline osa Eesti suveräänsusest ja riigikogu eelarvepädevusest.
Lõpuks poliitilistest riskidest. Siin valitseb mitu müüti, näiteks see, et kui Eesti jätab ESMi ratifitseerimata, siis jääb Eesti poliitilisse isolatsiooni või isegi Euroopa Liidust, selle tuumikriikidest eemale. Viimatinimetatud hirmu kummutab Iirimaa kogemus, kus ELi olulisemaid otsuseid on mitu korda rahvahääletusele pandud, seda nii rahvusriigi demokraatia kui ka majanduse huve silmas pidades.
Rahaliidu tiiva all saavad Lõuna-Euroopa riigid ja pangad subsiidiume ning selliselt moonutatakse keskseid investeerimisotsuseid – protsess, mis kokkuvõttes ei aita ületada, vaid hoopis süvendab kriisi.
Mõne riigi maksujõuetuse väljakuulutamise edasilükkamine vaid suurendab kõigi võlausaldajate kahjusid. Seda tunnistas riigikogus lõpuks ka Jürgen Ligi, kuigi ta pidas neid kahjusid optimistlikult suhteliselt väikeseks.”
Õnneks võib loota saksa valijale, sest neil ei tööta muidu tuleb kuri Venemaa hirmuvõte ning nad vaevalt lepivad tõsiasjaga, et nemad ja nende lapsed peavad aastakümneid eurodreamerite lollust kinni maksma.
Allikad: Õhtuleht, e24, NSB, pi-news.org

Allikas: http://staap02.wordpress.com/