Leedukatel selgroog alles.

Leedu ei loobu oma seaduslikest nõuetest - Eestil suva nii leedu kui enda nõuetest. See tähendab, et erinevalt Eestist pole Leedu riik oma plaanidest venemaalt kompensatsiooni küsimist kustutanud. Seda hoolimata sellest, et Leedul on selline venemaa "torkimine" oluliselt ebamugavam kui Eestil, tänu Vilniuse problemaatikale.

Eesti omakorda pole venemaalt okupatsiooni eest (mis kestab tänaseni meie Ingerimaal ning Petserimaal) midagi küsinud ega seda teemat isegi päevakorda tõstnud. Enamgi veel - seoses UUE piirileppega, mida vlitsevad poliitikud sõlmida tahavad, võib tõlgendada, et Eesti kavatseb kompensatsiooniküsimuse sahtlisse visata.

Leedu siinjuures on käitunud ja käitub ka edaspidi teisiti.

Leedu seimi väliskomisjoni juht Benediktas Juodka ütles täna BNS-ile, et Nõukogude okupatsiooni hüvitamise küsimust ei ole suhetes Venemaaga päevakorrast maha võetud.

Vene suursaadik Leedus Vladimir Tšikvadze ütles varem, et Moskva hinnangul on okupatsioonikahjude kompenseerimise küsimus jäädavalt minevikku vajunud.

Juodka sõnul ei ole suursaadiku avalduses midagi uut, sest Venemaal on nii okupatsiooni tunnistamise kui ka kompensatsiooni osas kogu aeg ühesugune seisukoht olnud.

«Meie riigi seisukoht on samuti teada. Me oleme kompensatsiooni küsimuse tõstatanud, mis tähendab, et see ei ole päevakorrast maas,» märkis väliskomisjoni esimees.

Kui venekeelne nädalaleht Obzor küsis Tšikvadzelt kommentaari Leedu kompensatsiooninõuete kohta, vastas saadik, et rahalised nõuded ja okupatsiooniretoorika ei ole head moodused Venemaaga vastastikku kasulike suhete arendamiseks, mille Leedu valitsus on eesmärgiks võtnud.

Aastail 1940-1952 põgenes Leedust 444 000 elanikku, 275 000 viidi töölaagritesse või küüditati. Lisaks hukkus ligi 25 000 Nõukogude okupatsiooni vastu sõdinud vastupanuvõitlejat ja nende toetajat.

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/