Suri Mare Taagepera
Mare Taagepera
foto:
Teet Malsroos / Õhtuleht
25.04.2013 10:00
Rein Taagepera, politoloog
Eile suri tuntud välis-eesti teadlane ja ühiskonnategelane,
Metsaülikooli eestvedaja Mare Taagepera. Postimehe arvamusportaal
avaldab tema abikaasa Rein Taagepera teate.
Mare Taagepera kustus vaikselt 24. aprilli varahommikul 2013
hooldekodus Irvine’i ligidal Californias 74-aastaselt. Maetakse
eestlaste matusepaika, Hollywood Hills, 6300 Forest Lawn Drive, Los
Angeles. Aeg täpsustamata, arvatavasti teisipäev 30. aprill. Leinama
jäävad abikaasa Rein, lapsed Tiina, Salme ja Jaan seitsme lapselapsega,
õde Epp Raun ja nende pered.
Marel avastati märtsis 2011 juba levinud kasvaja. Samalaadse kasvajaga ravirühma teised liikmed kadusid poole aastaga. Mare pidas vastu. Tal oli veel kaks aastat täisväärilist elu ja tegevust. 28. märtsil 2013 ta saatis sisse oma University of California kursuse lõpphinded ja läks siis haiglasse.
Mare Rünk sündis 16. mail 1938 Narvas, elas Tartus, põgenes 1944 emaga Moskva hirmuvalitsuse eest läände ja elas aastast 1951 USAs. Õppis 1960/61 Helsingis ja abiellus 14. oktoobril 1961 Rein Taageperaga. Sai 1970 PhD kraadi keemias University of Pennsylvania’st. Õpetas alates 1971 University of California Irvine’i harus ja alates 1996 oli külalisprofessor Tartu Ülikoolis.
Mare organiseeris UCI’s teadushariduse programmi (1982-1996), saades mitmeid auhindu ja nõustades osariigi ning Washingtoni tasandil. Algatas avastusõpet Tartus, kus veetis ligi poole aastast alates 1994. Marel oli 23 teaduslikku publikatsiooni keemias, 4 Balti keskkonnaolude kohta 1980ndail ja 10 teadushariduse alal. Oli «invited speaker» Gordon konverentsil 2007.
Mare oli noorest peale tegev eesti pagulasühiskonnas, eriti gaidluses. Pani 1970ndail aluse loenguile sildi all «Metsaülikool Läänerannikul». Eestis oli ta 1990ndail hoorattaks üliõpilaskorporatsioon Filiae Patria maja omandamisel ja konverentside korraldamisel.
Algatas Metsaülikooli mõtte laiendamise pagulastelt kodueesti noortele ja juhatas Metsaülikooli Käärikul selle algusest peale (2005), seda vähehaaval noorele juhtkonnale üle andes. Sai Metsaülikooli ja avastusõppe arendamise eest EV Valgetähe III klassi teenetemärgi.
Alo Raun, vanemtoimetaja
Allikas: http://arvamus.postimees.ee/1214428/suri-mare-taagepera
___________________
Mare Taagepera oli minu täditütar.
M.I.
Marel avastati märtsis 2011 juba levinud kasvaja. Samalaadse kasvajaga ravirühma teised liikmed kadusid poole aastaga. Mare pidas vastu. Tal oli veel kaks aastat täisväärilist elu ja tegevust. 28. märtsil 2013 ta saatis sisse oma University of California kursuse lõpphinded ja läks siis haiglasse.
Mare Rünk sündis 16. mail 1938 Narvas, elas Tartus, põgenes 1944 emaga Moskva hirmuvalitsuse eest läände ja elas aastast 1951 USAs. Õppis 1960/61 Helsingis ja abiellus 14. oktoobril 1961 Rein Taageperaga. Sai 1970 PhD kraadi keemias University of Pennsylvania’st. Õpetas alates 1971 University of California Irvine’i harus ja alates 1996 oli külalisprofessor Tartu Ülikoolis.
Mare organiseeris UCI’s teadushariduse programmi (1982-1996), saades mitmeid auhindu ja nõustades osariigi ning Washingtoni tasandil. Algatas avastusõpet Tartus, kus veetis ligi poole aastast alates 1994. Marel oli 23 teaduslikku publikatsiooni keemias, 4 Balti keskkonnaolude kohta 1980ndail ja 10 teadushariduse alal. Oli «invited speaker» Gordon konverentsil 2007.
Mare oli noorest peale tegev eesti pagulasühiskonnas, eriti gaidluses. Pani 1970ndail aluse loenguile sildi all «Metsaülikool Läänerannikul». Eestis oli ta 1990ndail hoorattaks üliõpilaskorporatsioon Filiae Patria maja omandamisel ja konverentside korraldamisel.
Algatas Metsaülikooli mõtte laiendamise pagulastelt kodueesti noortele ja juhatas Metsaülikooli Käärikul selle algusest peale (2005), seda vähehaaval noorele juhtkonnale üle andes. Sai Metsaülikooli ja avastusõppe arendamise eest EV Valgetähe III klassi teenetemärgi.
Alo Raun, vanemtoimetaja
Allikas: http://arvamus.postimees.ee/1214428/suri-mare-taagepera
___________________
Mare Taagepera oli minu täditütar.
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar