MATTI ILVES: KLIIMA SOOJENEMISE ASEMEL SAABUB VÄIKE JÄÄAEG

Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640.

Eelmine väike jääaeg kastis umbes 2. sajandit ja nüüd on oodata uut. Igasugused jutud kliima inimtekkelisest soojenemisest tuleb kanda lihtsalt häbematude valede hulkka, mis on kasulikud õhuga kauplejatele ja pankuritele. Kliima muidugi soojenes, kuid nüüd on see periood lõppenud.
Ühendkuningriigi ilmateenistuse aruandest nähtub, et globaalne soojenemine lakkas 16 aastat tagasi ja allpool on graafik, mis seda tõestab.

Seda aruannet ei kajastanud suurem osa peavoolumeediast, mis muidu kliimauudistel hoolsalt silma peal hoiab. Mäletame veel hästi finanseeritud nn. "Kliimapaneeli" kuuluvate teadlaste häkkerite poolt avalikustatud meilivestlusi, mille peamine sisu oli inimeste ja mõningate "ebausalusväärsete" poliitikute petimse meetodid. Meie akadeemikud Lippmaa ja Raukas on ammu selle vale paljastanud, ning ümberlükanud jutud jätkuvast kliima soojenemisest ja selle põhujustest atmosfäri paisatud CO2-e tagajärjel.
Endel Lippmaa "Ekspress.ee": "Kliima praegu mitte ei soojene, vaid jaheneb. Inimeste poolt õhku paisatud süsinikdioksiid avaldab sellele protsessile üksnes tühist mõju... Teaduslike mõõtmiste tulemused ei ühildu Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli mudelitega absoluutselt. Paneeli ennustused on lihtsalt valed!" Siiski, miks sellist demagoogiat peaks tarvis olema? "Selleks, et raha teha! Meteoroloogid saavad uuringuteks teadusrahasid ja müüakse ju ka CO2 kvoote - minu arvates saab sellega manipuleerida triljoneid eurosid. See on kõva bisnis!"

Vikipeedia keskaegsest väikesest jääajast: "Eriti külmad olid ajavahemikud 1570–1630 ja 1675–1715.Väike jääaeg oli Maa pinna jahenemine, mille mõju on tõestatud Euroopa, Põhja-Ameerika ja Hiina puhul ning jääpuursüdamike abil polaarpiirkondades. Sel ajal esines sageli väga külmi ja pikki talvi ning sajuseid jahedaid suvesid. 15. sajandil külmus Läänemeri vähemalt kaks korda täielikult kinni. Alpides lõhkusid kasvavad liustikud talusid ja külasid. Tegu oli suurima liustike kasvuga pärast Weichseli jäätumist. Hollandis olid kanalid igal aastal kaua kinni külmunud. Londonis peeti kinnikülmunud Thamesil Thamesi külmalaatu. 1780. aasta talvel sai New Yorgis mööda jääd sadamast läbi kõndida. Suure järvistu järved olid mõnikord kuni juunikuuni jääs.
Kliima jahenemise negatiivne mõju oli eriti tuntav teraviljakasvatuse äärealadel Soomes ja Rootsis. Väikese jääajaga kaasnenud ilmastikunähtusteks oli suvised öökülmad, mis kahjustasid vilja eriti selle valmimise ajal. Soome aladel tähendas see looduskatastroofi, mis tõi kaasa näljahäda ja haigusi. Aastatel 1696–1697 suri Soomes nälga ja haigustesse hinnanguliselt 100 000 inimest, s.o 25–33% elanikkonnast."

Uus saabuv väike jääaeg kujuneb arvatavasti välja ajavahemikus 2015...2025 ja saab olema veel karmim kui keskaegne jääaeg. Mehhiko lahest saab alguse kuulus Golfi hoovus, mille tagajärjel on põhjamaades, ka meil, suhteliselt soe kliima. Nüüd on aga osa hoovust meresügavustest tõusnud suurte naftakoguste mõjul (22. aprillil 2010 toimunud naftaplavormi katastroof) fragmenteerunud ja muutnud suunda. See on teadlaste poolt tehiskaaslaste abil kindlaks tehtud. Peaaegu pool hoovusest suundub Aafria ranniku lähedalt tagasi Lõunasse, tõsi, nüüd on hakanud hoovus pikkamööda taastuma.

Meid ootavad ees haruldaselt külmad talved ning jahadad hilised suved.

Foto: Eesti 2013 - kevad!