MATTI ILVES: EESTI TOETAB JÄTKUVALT RIKKAID RIIKE

Eesti toetab jätkuvalt järjest enam endast rikkamaid riike ESM-i kaudu. Äsja võttis Riiigikogu vastu järjekordse abipaketi, seekord Küprosele. Paketi hääletus oli ülekaalukas: 54 poolt ja vaid 12 vastu. Abipaketti vajaks hoopis Eesti riik, kuna meil on 64 000 last kes elavad vaesuses. Rikkaid riigikogulasi see aga ei näi häirivat. Raha on meil aga "kuhjaga", jätkub ka mitmesugustele arenguriikidele ja mitmeteks erakorralisteks abiandamiteks välisriikidele. Eriti paistab sellega silma just välisministeerium.

Varsti on järjekorras aga ootamas aga üha enam E Liidu riike. Kõigepealt tuleb arvatavasti lisaks Sloveenia, siis Itaalia oma 124 %-se võlaga SKT-st. Kaugel pole ka aeg, kui sotsialistlik Prantsusmaa vajab abipaketti, seal on võlatase juba 90% ja jätkab kasvu umbes 5% aastas.
Itaalia vajab abipaketti kindlasti ja koos võlakriisis vaevlava Hispaaniaga (noorte tööpuudus ulatub seal juba 50%-ni) annab see EL-le tugeva hoobi. Lõplikuks kirstunaelaks saab aga Pransusmaa võlakriisi langemine.

Meile valetatakse nüüd nii, et silm ka ei pilgu, "Postimees" Küprase puhul: "Nimetatud abinõude toel peaks riigi võlakoormus langema 2020. aastaks jätkusuutlikule tasemele ehk 102-104 protsendini SKTst." Tegelikult riikide puhul on aga jätkusuutlikuse piir 60% SKT-st!

Seega on igasugused abipaketid vaid kokkuvarisemise edasi nihutamine ja eesti raha, ning väljamaksmisele tulevate kohustuste võtmine on tegelikult meie raha pildumine musta auku. Kõige hullem on aga see, et Eesti olenemata meie praegusest väikesest riigivõlast 10%, võrreldes täpselt aastataguse ajaga 6,1%, on võla kasv ümmarguselt 4% SKT-st ühe aasta jooksul ja prognoos näitab järjest kiirenevat võla kasvu seoses ESM-i maksetega. Nii võime osutuda selle kümnendi lõpuks olevat ka "auväärsete suurvõlgnike" kulbis ja riigi tegeliku jätkusuutlikuse piiri peal.
Loodame aga, et seda ei juhtu ja see monstrum E Liit variseb varem kokku.