Isaroll on alles väärtustamata

Eesti mehed on allakäigutrepil peatunud

Üks tark mees on öelnud, et olud kujundavad inimest samavõrd, kui inimesed olusid. Viimased viiskümmend aastat on eesti mehed olnud olude küüsis, kus neid polnud eriti võimalik kujundada. Mehed pidid kohanema. Ainult kohanemine tähendab allakäiku. Kirjanik on öelnud, et see mees on elu väärt, kes suudab vastuvoolu ka üksi täiuse poole sõuda ning tukkujate leeris ärkvele jääda.

Uued olud murdsid eesti mehe. Need jätsid mehe ilma omandist, mis on peamine, et mees saaks omi funktsioone täita. Omandit vallates ja hallates kasvab töömees, peremees ja juht, teiste omanikega suheldes ka aumees. Omandist lähtub ka abielumees – tal peavad olema pärijad ning talle on tähtis perekonna au. Eesti iseseisvusajal sai eesti mees esimest korda tunda omi funktsioone, mehe allakäik algaski tema funktsioonide laostumisega.

Praegu on allakäik tänu uutele lootustele ja mõningatele võimalustele peatunud.

Laps on mehe isa

Paljud mehed pole veel seda ütlust lahti mõtestanud. Mehe edasiliikumisel peab olema keegi, kes liikumist stimuleerib. Esialgu on selleks isa, sest isa ja ema kasvatus erinevad oluliselt. Ema püüab poja teelt kõrvale veeretada kõik kivid ja korjata kivikesed, et poeg ei kukuks ega saaks haiget. Selline kasvatus on eriti ohtlik ainupoegadele, kes isata kasvavad. Isa kasvatus on aga see, et ta veeretab poja teele tõkkeid ja ütleb – hüppa!, kui poeg ronib puu otsa ja kukub, ütleb isa – roni uuesti ja ära enam kuku! Ema kasvatus annab poegadele galantsuse, mitte mehelikkuse, tütrest kasvatab isa daami ja naise.

Meie põlvkond kasvas isata sõja tõttu, isad jäid sinna. Järgmine põlvkond on kasvanud isata, sest neil polnud aega, isad istusid parteikoosolekutel, ehitasid kommunismi ja käisid komandeeringutel. Nii on meil kaks põlvkonda mehi, kel pole isa kasvatust. Muidugi on ka neid, kelle puhul perekonna lammutamine ei õnnestunud.

Lapsed ja täiskasvanud on teineteisele vajalikud nagu õhk. Kui lapsi pole, siis täiskasvanute areng peatub. Täiskasvanu edasine areng toimub suures osas nende rollide kaudu, mis omandatakse perekonnas. Kui teatud ajal isa kasvatus – au-, kohuse- ja vastutustunde kasvatamine – lõpeb, hakkab laps meest ja isa samas vaimus edasi kasvatama. Öeldakse, et mees teab, mida mees teeb, ent laste kaudu hakkab mees tunnetama oma isakohust ja vastutama laste käekäigu eest.

Vesirotid juurte kallal

Eesti rahvas sarnaneb viljapuuga, mille juuri on vesirotid kõvasti kahjustanud. Rahva juurekava moodustavad perekonnad, nendelt saab ka riik toidu. Eesti perekond on aga räsitud nagu ei kunagi enne. Küll oleks vaja tarka aednikku, kes aitaks puu kuivamisest päästa! Mille nimel elame ja riiki ehitame, kui rahva tervis halveneb, perekonnad lagunevad ja lapsi ei sünni? Riigikogus on palju isasid, ka suurte perede loojaid, ning nad peaksid looma saadikugrupi, kes liiguks maailmas ringi ja uuriks, kuidas mujal kaitstakse kodu ja perekonda.

Seadusandja ülesanne on luua ka tingimused, milles lapsed saaksid sündida ja kasvada. Lapsed ei tohi muutuda täiskasvanutele koormaks. Kui laps kulutab isa palgast Mercedese hinna, siis eelistavad mehed lapsele enamasti autot.

Eesti riik püsib, kuni eestlased armastavad lapsi

Meessugu peab läbimurde tegema enesekasvatuse teel, võtma kokku oma jõu ja tugevdama perekonda ning oma isarolli perekonnas. Tuleb püüda kõrvale hoida sireenide laulust, kes kutsuvad mehi liiga palju askeldama allpool-naba-asjadega. Sinna takerdumine suunab eesti mehe järjekordselt mandumisele.

Enesekasvatuseks sobib kasutada suure Buddha käske: hoia kõigest kõlvatust eemale ja ela mõistlikult, ära valeta, räägi õigust kui tarvis, ilma hirmuta, aga ka armulikult, ära raiska aega lobisemise peale, ära ole uhke ega kade, vaid rõõmusta ligimese õnne üle, vabasta ennast kahtlemisest ja püüa tõest aru saada.

Isarolli väärtustamine on keeruline, ent see on meestele jõukohane. Teine asi, millega mehed peavad tegelema, on peatada naiste allakäik, mis algas nende allakäigust hiljem…

1992

AGO TEDER

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 12. numbri (september-oktoober 2012) rubriigis „Vaimuvara” ilmunud kirjutis.

Autor on rahvastikuspetsialist, publitsist, haridustegelane ja põllumees, Eesti Lastekaitse Liidu asutajaliige. Katkend pärineb ta raamatust „Isade foorum. Valitud artikleid aastatest 1984-2003” (Tallinn 2003, autori kirjastus).

________________

"Rahvuslikku Teatajat" saate tellida kui võtate ühendust levijuhtidega

Levijuhid:
Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane [ät] gmail.com; telefon: 59037103).
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta [ät] hot.ee; telefon: 51903374).
Tartus ja mujal Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (telefon:55542270).
Levijuhtidelt saab ka varasemaid „Rahvusliku Teataja“ numbreid.

Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Telefon: 55900564