Jaan Tõnissoni selts kogub endise riigivanema pärandit

Jaan Tõnissoni 145. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil asutati endise riigivanema nimeline selts, mis hakkab koguma ja mõtestama Tõnissoni pärandit.

Täna hommikul Postimehe pikaaegse peatoimetaja Jaan Tõnissoni kuju juurest alguse saanud 145. sünniaastapäeva tähistamine tõi endaga kaasa Tõnissonile pühendatud margi esitluse, seltsi loomise ja palju mõttearendusi Tõnissoni tegevuse üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tõnissonile pühendatud konverentsil pidas avakõne Soome välisminister Erkki Tuomioja, kes ütles, et Jaan Tõnisson oli väga pikalt tulevikku ette nägev inimene - ta tundis välispoliitilisi mänge ja oli üks neist, kes nägi 1930. aastatel, et Hitleri võimuletõus Saksamaal ohustab ka Eesti iseseisvust.

Tõnisson tegi tööd selle nimel, et saaks tekkida julgeolekuliit lääneriikide ja Skandinaaviamaadega ja kuna liidust nendega asja ei saanud, tuli Tõnissoni meelest valida, kas hoida Nõukogude Liidu või Saksamaa poole.

"Ta siiski otsis Nõukogude Liiduga kokkulepet, mis oleks kaitsnud Eesti iseseisvust. Sellist lepet ei sündinud, sest ta ei olnud sellel positsioonil, ta oli opositsioonis Pätsi valitsuse vastu.
Tagantjärele võib küsida, kas Eestil oleks läinud teistmoodi, kui Tõnissoni mõtteid oleks kuulda võetud? Seda me ei saa kunagi teada, aga minu arvamus on, et vaevalt küll. See oli selline aeg, kui väikeste riikide positsioon oli väga lootusetu. Õnneks elame nüüd teistsugusel ajal," selgitas Tuomioja.

Sel teistsugusel ajal jõuti täna konverentsil ka nii kaugele, et asutati Jaan Tõnissoni selts.

"Selle seltsi tahame asutada selleks, et saaksime paremini aru Tõnissoni ideedest, mis osalt jäid teostamata ja osa ka kaasajas natuke teistsugused on, et oskaksime neid ellu viia ja edasi kanda," ütles seltsi juhatuse esimees Krista Aru.

Seltsi üheks eesmärgiks saab ka kevadel palju poleemikat tekitanud Tõnissoni kodumaja korrastamine Tartus Anna Haava tänaval.

Taavi Eilat
RahvusRinghääling

ALLIKAS