MATTI ILVES: KUIDAS EDENEB EESTI MAHAMÜÜMINE?
Kuna 1. maist 2011 kadusid ka kõik piirangud maa ja kinnisvara omandamiseks välisriikide kodanikele, see tähendab aga seda, et rikkad välismaised spekulandid, ettevõtjad ja nö. investorid võivad nüüd ilma igasuguste piiranguteta omandada Eestis maad ning kinnisvara.
Nüüd tundsin huvi, et kuidas läheb valitsuse lahkel loal Eesti maa mahamüümine välismaalastele? Selleks kirjutasin Põllumajandusministeeriumi ja palusin sealt vastavaid andmeid. Mulle vastas Olavi Petron, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler kantsleri ülesannetes.
1. Meie põllumajandusmaast kuulub nüüd välismaalastele 52 500 hektarit
2. Meie metsamaast kuulub välismaalastele juba 113 500 hektarit
Ega midagi, kaheaastane intensiivne tegutsemine täieliku vabaturu tingimustes on olnud küllalki viljakas, kuid õnneks mitte veel katastroofiline. Kogu põllumaast moodustab see vaid esialgu 4,2% ja metsamaast 5,1%. Tõsi, aega on ka veel vähe olnud, kuid isegi need protsendid on juba murettekitavad, sest, kui võtame arvesse mitte 2. aastajägu aega täesti piiranguteta tegevust meie turul vaid 20 aastat, siis on sisulisel pool eestlaste maast müüdud! See on aga ajalooliselt tühine aeg ja võib arvata, et maamüük kiireneb üha ja üha enam.
Arvestada tuleb ka sellega, et sellelt maalt saadav toodang, kas põllusaaduste või metsa näol ei kuulu enam eestlastele ja välismaalased võivad selle siit sajaprotsendiliselt välja vedada! Kurb on see eriti seepärast, et meie põllumajandus ei suuda rahuldada rahva vajadusi ja on võimeline seda tegema vaid piima ja sealiha osas, kõiki muid meil kasvatatavaid põllumajandussaadusi tuleb suuremas või väiksemas koguses sisse osta.
See on julgeolekupoliitiline risk eriti sõja, mõne suurema looduskatastroofi või lihtsalt toiduainete puuduse tõttu maailmas - siis meie rahvas jääb nälga.
Nii, et nendes arengutes ei ole midagi lohutavat, sest selline vabaturg annab meile surmahoobi, ka tingimused ei ole võrdseks konkurentsiks kohased. Maamüüki välismaalastele tuleks tugevalt piirata, või lõpetada see üldse.
2 kommentaari:
Mida Põllumajandusministeerium mõistab "välismaalase" all? Kas füüsilisi iskuid või ka Eestis registreeritud ettevõtteid, mille omanikud pole Eesti kodanikud?
Ma kahtlustan, et mõeldud on füüsilisi isikuid ja seega võivad tegelikudnumbrid olla palju suuremad...
Kaspar, nii füüsilisi isikuid, kui ka ettevõtete omanikke.
Postita kommentaar