Mart Helme: EKRE valimislubaduste hind on miljard eurot
Raadio 2 peaministrikandidaatide intervjuude sarjas usutles
Eva Esse EKRE esinumbrit Mart Helmet. Helme sõnul on vaja sisse viia
radikaalsed muudatused maksusüsteemis, et kasvatada just noorte perede
turvatunnet.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna peaministrikandidaadi Mart
Helme sõnul ei ole tema partei ideoloogiliselt seotud Euroopas
populaarsust koguvate äärmuslike erakondadega nagu näiteks Kreeka
Syriza. Tema kinnitusel ei ole EKRE Euroopa Liidust välja astumise
poolt. Helme sõnul on EKRE mitte euro-skeptiline vaid euro-realistlik
erakond. "Me ei ole pimedad doktrinäärid, kes kiidavad igat Euroopa
liidu otsust," sõnas Helme.Euro võeti liiga kiiresti vastu
Mart Helme arvates astus Eesti liiga kiiresti euroala liikmeks. "Me nägime ette, et eurole üle minek ei too õnne meie õuele," ütles Helme. Tema hinnangul võivad eurot endale lubada ainult tugeva ekspordi baasiga riigid nagu näiteks Saksamaa.
"Lubatud investeeringuid euro endaga kaasa ei toonud ning juba euro alaga liitudes oli näha, et Lõuna-Euroopa riigid olid kehvas seisus," tõdes Helme. Tema hinnangul ei ole praegune kriis põhjustatud, mitte USA pankade kokku kukkumisest vaid kriisi tulek oli juba nö. "sissekirjutatud" eurosse, kui me selle vastu võtsime.
Demograafilise olukorra parandamine
EKRE üks enim kõneainet pakkunud lubadus on iga lapse pealt kustutada 25% pere kodulaenust. Eeva Essele antud intervjuu käigus ütles Mart Helme, et selleks lubaduseks kulub 200 miljonit eurot ning peamiseks katteallikaks saab olema tulumaksumäära tõstmine 25% peale.
Ühe Eesti demograafilist olukorda parandava meetmena näeb Helme 5% tulumaksu sooduste kehtestamist iga saadud lapse pealt. Teisisõnu - pere, kuhu sünnib viis last vabastataks tulumaksust täielikult.
Helme arvates ei ole tegemist peidetud kujul astmelise tulumaksusüsteemi sisse seadmisega vaid lastetusmaksu sisse seadmisega ehk need inimesed, kes on otsustanud, et nad ei soovi lapsi saada maksvad seetõttu suuremat tulumaksu.
Kui saatejuht Eeva Esse viitas inimestele, kellel tervisest tulenevatel põhjustel lapsi pole võimalik saada, kinnitas Helme, et juristide abil on võimalik luua seadusesse erandeid.
Samuti ütles Helme, et piltlikult öeldes on praegu taksomeeter nullis ehk kodulaenude kustutamise lubadus ei kehti mitte praegustele peredele, kes on lapsed juba saanud, vaid nendele noortele peredele, kes endale järeltulevat põlve alles plaanivad. Samas lisas ta, et võimalik on ka seda laiendada praegustele lastele, kuid siiski praegustesse arvutustesse seda lisatud ei ole.
Maksupoliitika ja oma kommertspank
"Üsna radikaalsete ja innovatiivsete lubaduste täide viimiseks on vaja luua riiklik kommertspank," tõdes Helme. Helme sõnul võiks viia kõik riigi- ning kohaliku omavalitsuse eelarve rahad riiklikusse kommertspanka, kus nende finantsressurisside kontrollimine ning välja jagamine laenude ja toetuste näol oleks lihtsam.
Kommertspanga loomiseks vajaliku algkapitali suuruse osas jäi Helme napisõnaliseks, kuid kinnitas, et märgatav osa praegusest riigieelarvest viidaks riikliku kommertspanga käsitlusse.
Helme väitel tõstaks EKRE tulumaksu 25% peale, maksustaks riigist välja viidava kapitali ning tõstaks hüppeliselt alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Helme sõnul toodaks riigieelarvesse nii ligi pool miljardit eurot juurde.
See aitaks Helme kinnitusel leevendada eelarve auku, mille tekitaks käibemaksumäära langetamine 10% peale. Samuti aitab käibmaksu langetamine elavdada tarbimist, sest igale inimesele jääks siis aastas 1200 eurot rohkem kätte. See tõstaks Helme arvates inimeste ostujõudu ning tarbimist.
Väliskapitalimaksu kehtestamise puhul tõi Helme aga välja aspekti, et kui ettevõtte reinvesteeriks kapitali pealt teenitud tulu tagasi Eestisse, siis võiks rääkida ka maksuvabastustest.
Ukraina, välispoliitika ja julgeolek
Ukraina konflikti iseloomusta EKRE esinumber Mart Helme kui geopoliitilist konflikti. "Venemaa proovib luua enda huvide kaitseks puhvertsooni lääne ja venemaa vahele," ütles Helme. Tema sõnul on tänu Krimmi okupeerimisele Venemaa saavutanud hegemoonia Mustal merel ja loonud nii nimetatud "uppumatu emalaeva", millega ta kontrollib kogu regiooni.
Mart Helme tõdes, et puhvri loomine jõuab kunagi ka meieni. Seetõttu on USA ja NATO varustuse eelpaigutamine Eestisse ja Ida-Euroopasse laiemalt samm õiges suunas. Samas tõdes Helme, et meil on veel tohtu tee veel minna. "Peaministrina annaks ma käsu kiiremas korras alustada läbirääkimisi liitlastega, et nad annaksid meile tasuta või sõbrahinnaga jalaväevarustust," ütles Helme.
Helme hinnagul on Eesti Kaitsevägi praegu heas seisus - maapiirkondades elavad meesterahvad tahavad kaitseväkke minna ning pigem on probleem, et kõiki ei suudeta vastu võtta. Helme arvates peaksime hoopis suurendama ajateenistusse vastuvõtmise võimekust ning alandama ajateenistusse vastuvõtmise tingimusi.
Venemaa sanktsioonide karmistamise kohta ütles Helme, et tegemist on raske küsimusega. Tema sõnul loomulikult toetab EKRE sanktsioonide kehtestamist aga möönis, et riik peaks sel juhul paremini toetama ettevõtjaid. Näiteks tõi ta piima- ja lihatööstuse. Helme arvates oleks ja peaks riik tegema toetusoste põllumajandusettevõtetest ning kehtestama siseriiklikud top-up süsteemi.
Eeva Esse palus Mart Helmel panna hinnasilt EKRE valimislubadustele. Helme sõnul on see ligikaudu miljard eurot.
4 kommentaari:
"EIP ei tegutse sisuliselt, vaid valimisteks esitavad lühinimekirja ja ei tea kelle poolt eraldatud rahadega maksavad kandideerijatele kautsjoni kinni."
EIP endise juhatuse liikmena kommenteerin:
Ehk on olukord sama kui varem. Omal ajal tuli mul klaarida olukordi, milles hr Leito oli kandidaatidele lubanud nende kautsjonit kinni maksta takkajärgi ehk pärast valimisi. Klaarida seetõttu, et hr. Leito nendest lubadustest kinni pidada ei soovinud.
Kogu EIP on kokkuvõttes ainult Toompea huvides ja Toompea meelsuspolitsei kaasabil käimas hoitav "erakond", millel eesmärke kaks:
1. (küsitava) olemasoluga näidata nagu oleks tegelik opositsioonipartei olemas. Ilma selliste olemasoluta ei saa ju toimivat demokraatiat olla.
2. tegemist on pensionär Leito hobiga. Tore on ju olla erakonna juht, eksisteerigu too erakond kasvõi ainult paberil.
Ise küsin, ise vastan:
1. Kui suur osa EIP u. 2000 liikmest teavad, et on selle erakonna lookmed?
Vastan: vähemus.
2. Milleks ei osale EIP juhatuse liikmed (enamus nendest) valimistel ja üldse poliitikas?
Vastan: juhatusse kutsumisel lubati nendele, et nad midagi tegema ei pea. Valimiskriteeriumiks oli see, et valitav isik Leito staatust ei ähvarda, teisisõnu valiti ohutud "jaa-mehed".
3. Milleks kukkusid omal ajal läbi EIP ja Põllumeeste Kogu ühinemisläbirääkimised?
Vastan:
See oleks olnud Toompea huvide vastane. Seda ei tahtnud ka Leito, sest ta staatus erakonna juhina oleks läinud.
Jne. jne...
RT
Tänan põhjaliku selgituse eest EIP kohta.
Väga häiriv kommentaar,kus on tõde?Leito artikleid lugedes -need on otsekohesed ja tabavad -ei kahtlustaks pettust.Tõesti häiriv kommentaar!
Eesti Iseseisvuspartei = Vello Leito + kiiksuga tegelastest koosnev fanclub. Nii oli see juba enne Eesti EL-iga liitumist ja midagi pole muutunud siiamaani. Vello Leito ainsad teened Eesti iseseisvuse ja rahvusluse ees seisnevad tema raamatutes.
Postita kommentaar