Helme: piirilepingu edust ei saa rääkida
(Foto: ERR)
Konservatiivse Rahvaerakonna juhi Mart Helme hinnangul ei saa nimetada praegu saavutatud piirilepingut edukaks, sest Eesti on sellega kõik ära andnud, kuid midagi vastu küsinud ei ole.
"Mis puutub edusse, siis ma ei saa hästi aru, mis edust me räägime. Me oleme kõik ära andnud, me pole midagi vastu küsinud, ei kultuurivarasid, isegi mitte presidendi ametiraha, ei kompensatsioone nende varade eest nagu olen juba korduvalt öelnud. Me pole midagi vastu saanud, vastupidi. Milles seisneb siis lepingus see, et Venemaa võtab maha hirmud meie õigusliku järjepidevuse suhtes," arutles Helme ETV saates "Foorum".
Ta selgitas, et Venemaa ei öelnud 1991. aastal, et ta loobub oma pretensioonidest Eesti alale ja Eesti riigile ning seda ei ütle ka praegune leping. "See leping ütleb lihtsalt, et reguleeritakse ainult piiriküsimust. Aga siin ei ole mingeid Vene-poolseid lubadusi. Vastupidi, ma võiks öelda, et see on Vene diplomaatia suur saavutus, et leping ütleb ka, et pooltel ei ole territoriaalseid pretensioone," rääkis Helme.
"See on viga, mida me tegime juba 1994.-1995. aastal, kui ütlesime, et meil ei ole territoriaalseid pretensioone. Öeldes sellega, et kõik on korras, samal ajal kui teisel poolel on olnud kogu aeg meie õiguslikule territooriumile territoriaalsed pretensioonid. Selle me oleme täiesti kahe silma vahele jätnud, et teisel poolel on meile territoriaalsed pretensioonid. Me mängime mängu täpselt teise poole reeglite järele ja ütleme, et oleme saavutanud tohutut edu. Ma ei näe edu," lisas ta.
Kui välisminister Urmas Paet leiab, et koos piirilepinguga ei saa siduda muid Eesti-Vene suhteid reguleerivaid küsimusi, siis Helme hinnangul on võimalik luua paralleelseid konsultatsioonimehhanisme. "On võimalik paralleelselt mitmete kanalite kaudu tõstatada küsimusi, öelda omapoolselt, et me ei lähe küsimusega edasi enne, kui me ka muud küsimused saame lauale. Aga me seda ei ole teinud."
Helme selgitas, et Norra elas aastakümneid omamata piiri Venemaaga, samamoodi elab Jaapan ning jätkab oma jonni ajamist. "Midagi ei juhtu Eestiga, kui meil ei ole seda piiri ja kui jätkame ka omapoolsete nõudmiste esitamist, omapoolsete tingimuste lauale panemist, olgu kas või diplomaatiliste kanalite kaudu, mitte avalikult. Kas te tõesti usute, et kui meil on õiguslikult fikseeritud piir, siis Venemaa ei leia ettekäänet, kui tekib niisugune rahvusvaheline situatsioon, kus ta võib piiri rikkuda, meile kallale tungida. Tuleb ajada proaktiivset diplomaatiat ajada, mitte reaktiivset," rääkis ta.
Helme sõnul teeb Eesti kogu aeg väga suure ja klassikalise vea. "Me kogu aeg näitame Venemaale väga selgelt välja, mida tahame, kust meil king pigistab, selle asemel, et teha nägu, et see ei huvita meid. Piiriga on samasugune lugu - ütleme, et meid ei huvita, te olete meie maad annekteerinud, meid ei huvita, aga me ei sõlmi teiega ka lepingut," selgitas Helme.
Ta lisas, et Eesti võiks olla kannatlik. "Me ju igatseme ja ootame, et Venemaale tuleks demokraatlik valitsus. Ma arvan, et demokraatliku valitsusega, kes oma naabreid respekteerib, saaksime võib-olla parema leppe."
Eesmaa: Venemaa jääb kauaks keeruliseks partneriks
Keskerakonna liige Enn Eesmaa tõdes saates, et Venemaa on ja jääb väga kauaks ajaks keeruliseks partneriks kõikidele naabritele.
"Minu kogemus riigikogu väliskomisjonist läbirääkimistelt oma Vene kolleegidega näitab, et nendega on väga keeruline läbi rääkida ja sellega peab alati arvestama. Jääda lootma ja uskuda, et on võimalik ühe korraga mingit üht teemat ajades paika panna ka kolm-neli muud teemat, on tõepoolest Venemaaga väga raske," rääkis Eesmaa.
Ta lisas, et Venemaa on riik, kelle võimsus ja ka paljude seisukohtade meile mitte kõige arusaadavam lähenemine on fakt. Merili Nael
Allikas: http://uudised.err.ee/index.php?06279794
0 kommentaari:
Postita kommentaar