MALLE PÄRN: Valitsejad õhutavad vihkamist

Saada sõbrale

Ma armastan oma kodumaad. Meil on imeilus loodus, meil on palju tarku, andekaid, ausaid, toredaid, häid, töökaid, südamlikke, abivalmis inimesi. Ma armastan neid inimesi.

Aga ma ei armasta seda riiki, mis laiutab minu kodumaal. Riiki, mis jätab oma kodanike lapsed nälga ja kingib rikastele välismaalastele raha, mille ta on vägivallaga rahva käest kokku korjanud. Riiki, kus noored pered ei saa endale ilma pangalaenuta kodu rajada. Riiki, mis suhtleb oma "alamatega" kantseliidis. Inimene pole enam inimene, vaid on kaup tööturul, tootja, tarbija, teenusepakkuja, töövõtja, maksukohuslane, kinnistuomanik, ja kujutage ette: JÄÄTMEVALDAJA!

See riik meenutab aina enam ja enam kurja võõrasema.

Kui ma nüüd päris ausalt tohin öelda, siis sageli tundub mulle, et ma lausa vihkan seda riiki. Kui ma oleksin mees, siis ma läheksin selle riigi vastu sõtta. Miks? Sest see riik on ebaõiglane, ebaloogiline, ebainimlik. Sest selle riigi valitsus oma tegevusega, ja tema hingetu valvekoer maksuamet õhutavad minus vihkamist selle riigi vastu. Kas ma võiksin nad kohtusse kaevata: vihkamise õhutamise eest?

Sest mina tahan armastada oma riiki, oma valitsust, oma maksuametit. Aga ei saa.

Ma ei saa ka armastada teeröövlit, kes mu raha ära võtab. Ma võin talle kaasa tunda, et ta niisuguse armetu elu on endale valinud, aga ma ei saa temast lugu pidada.

Kas pole teeröövli moodi maksuameti kiri: “Palume Teil koheselt täita järgnevad maksukohustused”? Ma ei teagi, millega ja kus neid “maksukohustusi täita” tuleb. “Palume — koheselt”!

Kas meil on juba olemas kantseliidisõnaraamat? Minu emakeel on eesti keel, palun pöörduge minu poole minu emakeeles!

Keegi pole mulle selgitanud, mida tähendavad need “maksukohustused”, miks ma pean neid “täitma”, ja milleks seda raha kasutatakse. Otsisin selgitust maksuameti netileheküljelt — ei leidnud. Küsisin seda Tallinna linnavalitsuselt — loomulikult ei selgitatud seda mulle. Ole vait, ja maksa ära, oli vastuse sisu. Saan aru: kui oled ori, siis täida isanda käsku, muidu saad peksa.

Aga miks meile siis kogu aeg valetatakse, et me oleme “vabad inimesed vabal maal”?

Minule kuuluva maa suurus on maksuteates 1064 ruutmeetrit. 1500 peaks olema maksuvaba. Ometi nõutakse minult maamaksuks üle saja euro. Maksuamet peaks oskama arvutada. Või on nende meelest 1000 suurem kui 1500?

Maamaks on nimeline maks, maksuteade saadetakse inimesele, mitte “kinnistule”. “Kinnistul” ei ole nime, ega ka viitenumbrit. On ainult aadress. Kui kinnistul asub maja, millel on kaks omanikku, kes on kumbki sellest kinnistust POOLE välja ostnud riigilt, millele see maa ei kuulunud, siis on see “kinnistu” ju nende vahel pooleks jagatud. See on elementaarne loogika. Nojah, nüüd, kus arvutiprogrammid teevad kogu töö ära, ei pea inimesed ise enam arvutada oskama. Piisab, kui kantseliiti valatud seaduses näpuga järge osatakse ajada.

On teisigi, kellele uus maksuseadus ülekohut teeb. “Kodualune” maa peaks olema see, mis asub kodu all, “ärialune” maa see, mis asub äri all. Ent kui kellelgi on kodu samas majas äriga, siis ei muutu see ju ometi tema jaoks ärimaaks? Kaupluse peal elav kodanik ei teeni oma koduga kasumit!

Ma saan aru, et seadused ei peagi olema loogilised riigis, kus valitseb orjanduslik kord. Aga kui orje nimetatakse vabadeks kodanikeks ja orjanduslikku korda demokraatiaks, siis tuleks rahvale vähemalt selgitada, kasvõi ilusate ja veenvate valedega, milleks mingit maksu kogutakse, ja missugune on selle maksu eetiline alus. Teiste sõnadega: mis õigus on valitsusel seda maksu nõuda, ja milleks seda maksuraha kasutatakse.

Peaminister solvus, kui professor nimetas valitsejaid moraalseteks värdjateks. Jah, võimalik, et teeröövel ka solvub, kui teda röövliks nimetatakse. Aga peaminister ei tulnud selle pealegi, et kasvõi hetkeks mõttesse jääda: miks küll haritud inimene enesekontrolli kaotas ja nii räige epiteedi meediasse paiskas? Iga mõistlik inimene oleks mõelnud: äkki tal on õigus?

Ütlen viisakas kirjakeeles: meie valitsejad on kõva lauba ja paadunud südamega. Kes Piiblit on lugenud, teab, mida see tähendab. Jaan Tõnisson on kunagi öelnud: “Tahaks võtta haamri ja peitli ja nende peadesse augu sisse teha, et valgus sinna sisse paistaks.”

Ma armastan oma kodumaad, aga vihkan seda riiki, mis seda kodumaad vägistab.

Tehke mulle ometi selgeks, et ma eksin, ja ma olen nõus oma eksimust tunnistama! Et tegelikult ongi meil kõigil siin kangesti hea elu, nagu te meile kogu aeg kuulutate. Kohe hakkan teid armastama. Olen seda mitu korda korranud, aga kõrgetele isandatele ei lähe korda minusuguse sääse pirin.

Nojah, hea, kui veel piriseda lubatakse…

Allikas: http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=5213&lang=est