MATTI ILVES: JÜRI LINA MUUSIKALISE FILMI NÄITAMINE ROOTSIS KEELATI
Avaldasin 6. mail teate Jüri Lina uue filmi “Meloodiate lummuses.Toivo Kurmeti muusikapärand” esilinastusest Eestis, SIIN.
Nüüd aga saabus kummaline uudis - Rootsis on selle filmi näitamine keelatud! Sellise artikli avaldas portaal "Nya Tider" (Uued Ajad) 17. mai 2013. Jüri Lina meeskonnast keegi ei aimanud, mis juhtub siis, kui nad soovivad näidata seda muusikalist filmi Rootsis.
Kirjanik ja režissöör Jüri Lina otsustas teha filmi Toivo Kurmetist, andekast heliloojast ja muusikust, kelle teosed olid Nõukogude Liidus keelatud, sest ta oli ebamugav võimudele. Nüüd on siis lõplikult selgunud, et Jüri Lina, kes emigreerus Eestist aastal 1979, sest oli tagakiusatud KGB poolt on ka Rootsis oma looomingu poolest ebasoovitav isik.
Nya Tider tahtis teada saada, kas tõesti võib Rootsis olla "must nimekiri" ebasoovitavatest loojatest aastal 2013. Kõigepealt keelati selle filmi näitamine Rootsi Filmiinstituudi Det statliga Filmhuset´is ja siis ka riigis tervikuna. Selline keeld tuli kõige kõrgemalt tasemelt, valitsusest!
NYT ajkirjanik pöördus kultuuriminister Lena Adelsohn Roth´i poole, et saada vastust kas must nimekiri on tavaline valitsusasutuses, kui loojate poliitiline käitumine ei ole vastuvõetav?
Lena Adelsohn Roth vastas järgmisel päeval: "Rootsi Filmiinstituudil on suur otsustusõigusõigus, mis mõjutab nende tegevust. Ministrina ma ei saa ja ei taha mõjutada sihtasutuse seisukohti sellistes küsimustes, kellele see asutus on nõus rentima ruume. Mul ei ole põhjust kommenteerida, kuidas Filmiinstituudi juhtkond küsimusi lahandab ja neid selgitab. Kuna ma ei kavatse võtta seisukohta, ei saa ma ka kommenteerida". Ja kõik. Loomulikult ei midagi ebasoovitavate inimeste nimekirjadest.
NYT võttis ühendust Jüri Lina´ga ja küsis kommentaari: "Kultuuriminister toimib väga sarnaselt Nõukogude kultuuriministri Jekaterina Furtsevaga. Täiesti jõuetu näitleja, kes ilmus siin-seal ja lehvitas käsi, kuid ei ütelnud midagi väärtuslikku. Temast oli palju anektoote ja kõik naersid tema üle. Vastust ma kutsuksin Furtseva-Adelsohn-Liljenroth(filmiinstituudi direktor) sündroomiks. Adelsohn´il pole midagi reaalset öelda, kuid lihtsalt vastas paar rida mõttetut jama. Poliitiline süsteem Rootsis meenutab mulle liiga palju Nõukogude Liitu. Palju loomingulisi võimalusi ja vabadusi, mis eksisteerisid vaid paberil, kuid kui oled proovinud neid kasutada ja mitte samal ajal kiita režiimi ideoloogiat siis need vabadused kadusid äkki. Sellise kogemuse sain Nõukogude Liidus ja olen kogenud ikka ja jälle Rootsis minu 34. siin elatud aasta jooksul."
J.Lina koostas ka pressiteate sellest keelust ja saatis selle paljudele ajakirjanikele Rootsis, kui ka välismaa meediakanalitele. Esimisena reageeris The Sunday Times: "Me tahame teada, kas Rootsi Filmiinstituut kannab musta nimekirja inimesi nende poliitiliste vaadete pärast?"
Kasutatud allikas: SIIN.
Nüüd aga saabus kummaline uudis - Rootsis on selle filmi näitamine keelatud! Sellise artikli avaldas portaal "Nya Tider" (Uued Ajad) 17. mai 2013. Jüri Lina meeskonnast keegi ei aimanud, mis juhtub siis, kui nad soovivad näidata seda muusikalist filmi Rootsis.
Kirjanik ja režissöör Jüri Lina otsustas teha filmi Toivo Kurmetist, andekast heliloojast ja muusikust, kelle teosed olid Nõukogude Liidus keelatud, sest ta oli ebamugav võimudele. Nüüd on siis lõplikult selgunud, et Jüri Lina, kes emigreerus Eestist aastal 1979, sest oli tagakiusatud KGB poolt on ka Rootsis oma looomingu poolest ebasoovitav isik.
Nya Tider tahtis teada saada, kas tõesti võib Rootsis olla "must nimekiri" ebasoovitavatest loojatest aastal 2013. Kõigepealt keelati selle filmi näitamine Rootsi Filmiinstituudi Det statliga Filmhuset´is ja siis ka riigis tervikuna. Selline keeld tuli kõige kõrgemalt tasemelt, valitsusest!
NYT ajkirjanik pöördus kultuuriminister Lena Adelsohn Roth´i poole, et saada vastust kas must nimekiri on tavaline valitsusasutuses, kui loojate poliitiline käitumine ei ole vastuvõetav?
Lena Adelsohn Roth vastas järgmisel päeval: "Rootsi Filmiinstituudil on suur otsustusõigusõigus, mis mõjutab nende tegevust. Ministrina ma ei saa ja ei taha mõjutada sihtasutuse seisukohti sellistes küsimustes, kellele see asutus on nõus rentima ruume. Mul ei ole põhjust kommenteerida, kuidas Filmiinstituudi juhtkond küsimusi lahandab ja neid selgitab. Kuna ma ei kavatse võtta seisukohta, ei saa ma ka kommenteerida". Ja kõik. Loomulikult ei midagi ebasoovitavate inimeste nimekirjadest.
NYT võttis ühendust Jüri Lina´ga ja küsis kommentaari: "Kultuuriminister toimib väga sarnaselt Nõukogude kultuuriministri Jekaterina Furtsevaga. Täiesti jõuetu näitleja, kes ilmus siin-seal ja lehvitas käsi, kuid ei ütelnud midagi väärtuslikku. Temast oli palju anektoote ja kõik naersid tema üle. Vastust ma kutsuksin Furtseva-Adelsohn-Liljenroth(filmiinstituudi direktor) sündroomiks. Adelsohn´il pole midagi reaalset öelda, kuid lihtsalt vastas paar rida mõttetut jama. Poliitiline süsteem Rootsis meenutab mulle liiga palju Nõukogude Liitu. Palju loomingulisi võimalusi ja vabadusi, mis eksisteerisid vaid paberil, kuid kui oled proovinud neid kasutada ja mitte samal ajal kiita režiimi ideoloogiat siis need vabadused kadusid äkki. Sellise kogemuse sain Nõukogude Liidus ja olen kogenud ikka ja jälle Rootsis minu 34. siin elatud aasta jooksul."
J.Lina koostas ka pressiteate sellest keelust ja saatis selle paljudele ajakirjanikele Rootsis, kui ka välismaa meediakanalitele. Esimisena reageeris The Sunday Times: "Me tahame teada, kas Rootsi Filmiinstituut kannab musta nimekirja inimesi nende poliitiliste vaadete pärast?"
Kasutatud allikas: SIIN.
0 kommentaari:
Postita kommentaar