Der Spiegel hoiatab: NATO ei suuda Balti riike kaitsta
Ukrainas
püsib kriis. Poola ja Balti riigid on palunud sõjalist kaitset. NATOl
on paraku vähe pakkuda. Venemaa võimaliku rünnaku korral allianss pigem
laguneb kui asub võitlema, kirjutab Saksa mainekas nädalaajakiri Der
Spiegel värskes numbris.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen
kinnitas hiljuti Tallinnas, et NATO seisab Eesti kõrval ning alliansi
pühendumuse kollektiivkaitsele on kaljukindel.
Der Spiegel: Rasmussen ajab tühja juttu
Eestit praegu sõjaline oht ei ähvarda, sest
iga potentsiaalne agressor teab, et Eesti NATO-liikmelisuse tõttu
tähendaks Eesti ründamine rünnakut kogu alliansi vastu, rõhutas
peasekretär.
Ta lisas, et NATO on kollektiivkaitse tugevdamise eesmärgil juba suurendanud kohalolekut Läänemerest Musta mereni.
Saksa nädalaajakiri Der Spiegel hindab
Rasmusseni seisukohavõttu üsna tühjaks sõnakõlksuks ja väidab, et ka
Balti riigid ja Poola on sellest aru saanud.
Der Spiegel viitab Poola välisministrile
Radostaw Sikorskile, kes ootab NATO partneritelt senisest palju suuremat
sõjalist toetust.
"NATO peab Poolas tegema seda, mida ta on teinud teistes riikides," arvab Sikorski.
Poola välisminister juhib tähelepanu
tõsiasjale, et turvalistes kohtades, nagu Suurbritannias, Hispaanias,
Saksamaal, Itaalias ja Türgis asuvad NATO sõjaväebaasid, kuid seal, kus
sõjaväebaasid oleks tõeliselt vajalikud, neid ei ole.
Tänase seisuga tuleb veel palju teha, et
allianss suudaks 5. artiklist tuleneva julgeolekugarantii ka reaalselt
liikmesriikidele anda, leiab Radostaw Sikorski.
Nädalaajakiri Der Spiegel teatab viitega oma
allikatele NATOs ja Saksamaa valitsuses, et NATO on viimasel ajal läbi
mänginud mitu tulevikustsenaariumi. Näiteks mis juhtub siis, kui Vene
väed peaks sisse tungima Ukrainasse või ründama idas asuvaid NATO riike.
Tulemused on osutunud murettekitavaks. Nimelt:
peaks Venemaa ründama Balti riike (NATO idapiiri), ei ole allianss
praegu suuteline liikmesriike tavarelvadega kaitsma.
Saksa eksperdid kahtlevad
Väärib tähelepanu, et Euroopa Liidu ühe
juhtriigi Saksamaa ajakirjanduses on Ukraina kriisi ajal juba mitu korda
seatud kahtluse alla Balti riikide kaitsmise võimalikkus ja samal ajal
hoiatatud lääneriike Venemaale tõeliste majandussanktsioonide
kehtestamise eest.
"Lääne tõelised majandussanktsioonid tekitavad
Venemaale suurt kahju, kuid need võivad samuti eurokriisi uuesti
lõkkele puhuda ja Euroopa lõhestada," arvas juba kaks kuud tagasi
majandusajakirjanik Wolfgang Münchau.
Ta hoiatas, et majandussanktsioonide rakendamisega võib lääs provotseerida Putinit agressioonile Baltikumis.
Münchau tõi näitena Läti, kus venelaste osa rahvastikus on umbes 30%.
"Erinevalt Ukrainast on Läti NATO, Euroopa
Liidu ja eurotsooni liige. Läti valitsus saab territoriaalse konflikti
korral taotleda NATOlt sõjalist abi.
See teeb Lätis sekkumise Putinile vähemalt
praegu riskantseks. Kui aga tal peaks õnnestuma lääneriigid
sanktsioonide rakendamisel jagada, siis olukord muutub.
Kas lõhestunud lääs ikka hakkab Läänemere
teises ääres asuva väikeriigi pärast riskima uue finantskriisi
puhkemisega? Ja seda veel aastal, kui möödub sada aastat Esimese
maailmasõja puhkemisest," arutles Münchau ajakirja Der Spiegel
veebiväljaandes.
Veelgi kaugemale läks oma arutlustes Saksa
rahvusvahelise õiguse spetsialist Johannes Posth, kes muu hulgas on
töötanud Saksamaa saatkonnas Moskvas.
Tema ütles telekanali ARD uudistesaates, et Balti riigid eksisteerivad ainult Moskva tahtest.
"Üks näide: kui venelased tunnevad end Eestis
surutuna, siis on seal suhteliselt lihtne sekkuda, nagu Osseetias või
praegu Krimmis.
Ning seda täiesti sõltumata sellest, kas Balti
riigid on NATO riigid või mitte. Kui Venemaa tahab, siis lõpetavad
Balti riigid mõne tunni jooksul eksisteerimise," ütles Johannes Posth.
Bild viitab õppusele Eestis
Eile ajakirja Der Spiegel värsket hoiatust vahendanud Saksa suurima ajalehe Bild veebiväljaanne pani oma loole pealkirjaks:
"NATOt tabaks Venemaa rünnaku korral läbikukkumine".
Ajaleht lisab samas, et alates reedest harjutab NATO Eesti kaitsmist võimaliku rünnaku eest.
Nimelt toimub Lõuna-Eestis paralleelselt
kaitseväe suurõppusega "Kevadtorm" NATO õppus Steadfast Javelin 1, kus
osaleb 6000 sõjaväelast üheksast NATO riigist (Belgia, Taani,
Prantsusmaa, Suurbritannia, Poola, USA, Leedu, Läti ja Eesti).
NATO õppus kestab Eestis 23. maini, läbi mängitakse ühistegevus juhuks, kui Eestit tabaks vaenlase rünnak.
0 kommentaari:
Postita kommentaar