SAPTK hinnangul on lastekaitseseaduse eelnõus mitmed tõsised kitsaskohad

Alljärgnevalt on toodud välja Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seisukohad seonduvalt praegu ettevalmistatava lastekaitseseaduse eelnõuga, milles on mitmeid tõsiseid kitsaskohti nii põhimõttelisel tasandil kui ka konkreetsete sätete sõnastuse osas – eriti, mis puudutab austust vanemate põhiseadusliku õiguse vastu oma laste kasvatamisele ja harimisele.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks edastas oma seisukohad 14. aprillil 2014 nii Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Riigikogu Sotsiaalkomisjonile, Riigikogu Õiguskomisjonile, Lastekaitse Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule kui ka Eesti Kirikute Nõukogule.
Loodame, et meiepoolsed seisukohad aitavad neid kitsaskohti ületada ning jõuda sellise redaktsioonini, mis ühelt poolt austab laste õigusi, teiselt poolt ei tee seda vanemlike õiguste arvelt ning kolmandalt poolt minimeerib võimalused nii laste kui ka vanemate õiguste lubamatuks riiveks avaliku võimu teostajate poolt.
SAPTK seisukoht antud küsimuses on venekeelsena kättesaadav siit.

Lugupeetud sotsiaalminister, pr Helmen Kütt!
Kirjutan Teile, et väljendada SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seisukohta seonduvalt lastekaitse seaduse (LakS) eelnõuga ning juhtida tähelepanu mõningatele kitsaskohtadele, mis vajaksid täiendavat tähelepanu.
1. Esiteks teeb meile muret LakS-i eelnõu pinnalt kujunev mulje, nagu oleks selle väljatöötamisel lähtutud eeldusest, et lapsi tuleb kaitsta oma vanemate eest. Sellise mulje kujunemine algab juba LakS-i eelnõu §-s 5 esitatud lastekaitse mõistest, kus puudub viide vanematele kui lastekaitse subjektidele. Kahtlemata on juhtumeid, kus lapsed tõepoolest vajavad ka oma vanemate eest kaitset, ent ilmselgelt oleks väär seada selline eeldus kogu lastekaitse seaduse lähtekohaks. Normaalsel juhul peaks vanemaid käsitlema siiski laste heaolu esmaste tagajatena, mitte selle ohustajatena.
2. Teiseks (ja esimese punktiga seonduvalt) peame väga oluliseks, et LakS-i eelnõu sisaldaks selget viidet põhiseaduse §-le 27 lg 3, mille kohaselt on vanematel esmane õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Selle põhimõtte järelmiks on muu hulgas tõdemus, et riigi õigus teostada laste heaolu kaitset on vanemate vastava õiguse suhtes üksnes teisejärguline, seda toetav ja täiendav. See on fundamentaalne loomuseaduslik põhimõte, mille austamine on õiglase ühiskonna lahutamatuks eelduseks ning mille selgesõnaline deklareerimine seaduse aluspõhimõttena on hädavajalik, vältimaks seaduse tõlgendusi, mis eiravad vanemate esmaõigust oma laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel või seavad selle kahtluse alla. Kindlasti peaks see põhimõte kajastuma nii LakS-i preambulas – nt põhimõttena, et seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel tuleb nii ulatuslikult kui võimalik austada vanemate õigust oma laste kasvatamisele ja harimisele –, §-s 6 p 1, mis sätestab laste heaolu tagamise ja laste õiguste kaitse subjektide loetelu, ning ka juba osundatud §-s 5, mis määratleb lastekaitse mõiste.
3. Kolmandaks on jäänud LakS-i eelnõust välja mitmed kehtivas LakS-is sisalduvad olulised põhimõtted. Ennekõike peame silmas põhimõtteid, mis jaatavad selgesõnaliselt mitte üksi laste õigusi, vaid ka nende kohustusi (kehtiva seaduse 3. osa). Laste kohustuste väljatoomine on oluline mõistmaks konteksti, milles laste õigusi tõlgendada. Ilma laste kohustuste selge väljatoomiseta võib juhtuda, et seadust hakatakse väärtõlgendama, nagu kujutaks vanemate poolt oma laste moraalsete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmise nõudmine endast tegevust, mida võib käsitleda laste õiguste rikkumisena. Eriliselt peame vajalikuks rõhutada põhimõtteid, mis on fikseeritud järgmistes kehtiva LakS-i sätetes:

• § 18. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees
• § 19. Lapse kohustused ühiskonna ees
• § 20. Laps ja kaasinimesed
• § 21. Laps ja töö
• § 23. Lapse kohustus hoida oma tervist

4. Neljandaks peame eriti oluliseks ja seetõttu erilist rõhutamist väärivaks, et LakS-i eelnõust ei jääks välja fundamentaalse tähtsusega põhimõte, mis on sätestatud kehtiva LakS-i §-s 24 lg 1 – põhimõte, et perekond on laste arengu ja kasvu loomulik keskkond. Seetõttu on igal lapsel loomulik õigus kasvada oma emast ja isast koosnevas terviklikus perekonnas, mis rahuldab inimese põhivajadust kuulumise järele ning inimsüdame igatsust armastada ja olla armastatud. Perekonnas omandavad lapsed esmase ja põhilise maailmatunnetuse, sh arusaamise õigest ja valest, heast ja kurjast, ema- ja isa-rollist ning inimlikust hoolivusest ja armastusest. Perekonnas kujuneb inimeste vastutustundlikkus, teenimis- ja pühendumisvalmidus ning autunne. Perekond hoolitseb isiklikul ja intiimsel moel oma laste eest ning tagab nende harmoonilise kasvamise. Perekonna kui laste loomuliku kasvukeskkonna olulisuse toonitamine lastekaitseseaduses on tähtis ka selleks, et vältida ühiskonnas niisuguse hoiaku kujunemist, nagu oleks laps mingi ese või staatusesümbol, millele on igaühel õigus hoolimata sellest, millised on laste loomulikud õigused.
5. Viiendaks on lapse heaolu määratlusest LakS-i eelnõu §-s 4 lg 1 jäänud välja, et selle seisundi oluliseks eelduseks on mitte üksnes füüsiliste, psühholoogiliste, emotsionaalsete, sotsiaalsete, kognitiivsete, hariduslike ja majanduslike, vaid ka vaimsete ja perekondlike vajaduste rahuldatus.
6. Kuuendaks on LakS-i eelnõu §-st 6 lg 2 jäänud välja, et laste heaolu tagamiseks ja nende õiguste kaitseks tuleb valdkonnaülesesse koostöösse kaasata mitte üksi lapsi, huvirühmi ja avalikkust, vaid ka lapsevanemaid.
7. Seitsmendaks peame oluliseks, et LakS-i eelnõu §-s 17, mis määratleb laste parimatest huvidest lähtumise põhimõtte, oleks sedastatud ka see, et last otseselt või kaudselt mõjutavate otsuste tegemisel tuleb laste parima huvi väljaselgitamiseks lähtuda ennekõike perekonna huvidest ja vanemate seisukohtadest ning konflikti korral kellegi teise seisukohtade või huvidega lähtuda võimaluse korral esimesena mainitust. Oluline oleks määratleda, et seadust tõlgendades tuleks alati eelistada sellist interpretatsiooni, mis ei vastanda laste ja vanemate huve, vaid püüab neid koos käsitleda.
8. Kaheksandaks toome välja, et mitmed kohad LakS-i eelnõust vajaksid täpsustamist, vältimaks liialt laiaulatusliku tõlgendamise ning seeläbi ametnikepoolse omavoli ja vanemate õiguste kahjustamise võimalikkust (või vähemasti tõenäosust). Ennekõike juhime tähelepanu järgmistele sätetele:

• § 19 lg 1. Lapse väärkohtlemise keeld. Raske on mõista, kuidas on see keeld piiritletud, sest see, mis kujutab endast lapse hooletusse jätmist, lapse vaimset, emotsionaalset või kehalist väärkohtlemist, või lapse karistamist viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, sõltub väga ulatuslikult hinnangut andva isiku maailmavaatelistest tõekspidamistest. Keelu praegune sõnastus ei vasta õigusselguse põhimõtte nõuetele.
• § 25. Hädaohus olev laps. Hädaohus oleva lapse mõiste võimalikult täpne piiritlemine on äärmiselt oluline, kuna sellega seonduvad eriliselt laiaulatuslikud volitused vanemate õigustesse sekkumiseks – kuni laste vanematest eraldamise ja nende vahelise suhtlemise keelustamiseni. Seetõttu on tingimata vajalik täpsustada hädaohus oleva lapse mõistet. Ennekõike on vaja selgemat sõnastust selle kohta, millistes tingimustes või olukorras olemine ohustab lapse tervist ning millise iseloomu ja intensiivsusega ohtu tuleb siin silmas pidada. Nt ohustab ju lapse tervist ka see, kui ta elab kehvasti soojustatud majas või tarbib odavat ja ühekülgset toitu, kuid ilmselgelt ei ole need olukorrad, mida võiks kvalifitseerida lapse suhtes hädaohuna. Üks võimalus sellest tõsisest puudusest ülesaamiseks oleks see, kui sõna “ohustavate” ette lisataks omadussõnad “vahetult, intensiivselt ja tõsiselt”. See aitaks luua mõistmist, et mitte igasugune oht tervisele ei ole käsitletav hädaohuna.

9. Üheksandaks juhime tähelepanu asjaolule, et LakS-i eelnõu §-i 23 lg 3 sõnastuse kohaselt ei ole lapse abivajaduse hindamisel üldse kohustuslik kaasata laste vanemaid, sest sõna “või” kasutamise tõttu on see esitatud pelgalt alternatiivina lasteasutuse kaasamise kõrval. Meie hinnangul vajab selline formulatsioon tingimata parandamist, sest lapse vanemate kui üldjuhul last ja tema olukorda kõige lähemalt tundvate ning ka laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise eest esmast vastutust kandvate inimeste kaasamine lapse abivajaduse väljaselgitamiseks on vaieldamatult tarvilik.
10. Kümnendaks toonitame, et LakS-i eelnõu kohaselt ei pea lastekaitsetöötajal olema isegi mitte kõrgharidust, sest § 42 lg 2 kohaselt jõustub § 15, milles on sätestatud lastekaitsetöötajale esitatavad nõuded, alles 2020. aastal. Pidades silmas, kuivõrd kaalukate otsuste langetamine on jäetud lastekaitsetöötaja ainupädevusse (eriti §-st 28 lähtuvalt, mis näeb ette lastekaitsetöötaja õiguse eraldada laps tema vanematest), annab selline regulatsioon põhjust tõsiseks mureks. Meie hinnangul on vastutustundetu jätta niivõrd suure vastutusega otsuste langetamise pädevus pelgalt ühele isikule, kel ei pruugi olla isegi erialast ettevalmistust.
11. Üheteistkümnendaks (ja eelmise punktiga seonduvalt) toonitame, et LakS-i eelnõust puuduvad igasugused osundused selle kohta, milline on lastekaitsetöötajate vastutus oma volituste ületamise, pädevuse kuritarvitamise või põhjendamatute otsuste langetamise korral. Õiguslikult ei ole lubatav anda ametnikele sedavõrd laiaulatuslikke õigusi, jättes samas tähelepanuta küsimuse nende õiguste teostamisega seonduvast vastutusest.
12. Kaheteistkümnendaks juhime tähelepanu asjaolule, et LakS-i eelnõu §-i 20 sõnastus on antud kujul puudulik. Esiteks sisaldab kõnealuse sätte lõige 1 küll viidet julmust ja vägivalda õhutavatele trükistele, filmidele, heli- ja videosalvestustele ning esemetele, aga loetelust on jäänud välja digitaalses ja muus formaadis (maalitud, fotografeeritud) pildid, mis ei kvalifitseeru trükistena. Teiseks on sama lõike puhul arusaamatu, miks on kasutatud sõna “õhutavate”, mitte “sisaldavate”. Selle üle, kas miski õhutab või ei õhuta julmust ja vägivalda, on palju lihtsam vaielda kui selle üle, kas miski seda sisaldab või mitte. Äärmuslikkuseni vägivaldsed arvutimängud on siin elementaarne näide. Sama paragrahvi 2. lõike kohta peab ütlema sama, mida juba mainisime seoses 1. lõikega: loetelust on puudu digitaalses (ja muus mittetrükitud, nt maalitud või fotografeeritud) formaadis pildid. Et mitte käituda silmakirjalikult, peaks seadusandja mõtlema tõsiselt ka sellele, milles seisneb pornograafilise sisuga piltide ja filmide laste hulgas levitamise keeld. Kui seadusandja on selle keelu eesmärgi saavutamisest reaalselt huvitatud, tuleks tõsiselt kaaluda ka pornograafilise sisuga materjali kättesaadavuse ulatuslikku piiramist internetis, sest kõigile lastele, kel on juurdepääs aruvutile, on kõige võikama sisuga pornograafia kättesaadav vaid mõne hiirekliki abil.
13. Kolmeteistkümnendaks peame väga oluliseks, et LakS keelaks mitte ainult pornograafilise sisuga materjalide levitamise laste seas, vaid igasuguse seesuguse info levitamise, mis kahjustab laste füüsilist või vaimset tervist või nende kehalist, intellektuaalset või moraalset arengut. Ennekõike tuleks sellise teabe all pidada silmas infot, mis:

• seondub vaimse või füüsilise vägivalla (sh piinamise ja tapmise) eksponeerimisega;
• esitleb teiste inimeste omandi tahtlikku kahjustamist või hävitamist;
• on erootilise iseloomuga ning tekitab seksuaalset erutust, soovitab seksuaalsuhetesse astumist, kätkeb helis või pildis seksuaalvahekorda või selle imiteerimist või kohatut alastust (ennekõike suguelundite näitamist);
• tekitab hirmu või õudust;
• propageerib hasartmänge või muud tegevust, mis ahvatleb lihtsa tulu võimalusega;
• esitleb positiivses valguses narkootiliste ainete, tubaka, alkoholi või muude joovastust tekitavate ainete kasutamist, tootmist, levitamist või omamist;
• selgitab, kuidas toota, omandada või kasutada lõhkeaineid, narkootilisi aineid või muid elu- või terviseohtlikke aineid või vahendeid;
• esitleb positiivses võtmes enesekahjustamist või enesetappu või tutvustab sellise käitumise võimalusi;
• näitab kuritegusid positiivses valguses või idealiseerib kurjategijaid;
• seondub kuritegude jäljendamisega;
• kätkeb kellegi mõnitamist;
• esitleb paranormaalseid nähtusi ja püüab luua muljet, et need on reaalsed;
• esitleb positiivses valguses abieluväliseid ja perversseid seksuaalsuhteid ja praktikaid, sh masturbeerimist, homo- ja biseksuaalseid suhteid ning seksuaalsuhteid rohkem kui kahe inimese vahel;
• naeruvääristab abielu ja perekonna institutsioone või püüab moonutada või alatähtsustada nende tähendust;
• alavääristab religiooni, religioosseid tõekspidamisi või religioosseid praktikaid;
• kätkeb nilbeid ütlusi, sõnu või žeste;
• propageerib ebatervislikke toitumisharjumusi ja muid ebatervislikke eluviise.

14. Neljateistkümnendaks rõhutame, et LakS-i eelnõu 7. peatükk, mis käsitleb hädaohus olevat last, vajaks tervenisti ülevaatamist selle pilguga, et tagada võimalikult suur austus vanemlike õiguste vastu ning minimeerida nende õiguste lubamatu riive võimalikkust. Eriti puudutab see §-i 28, mis käsitleb hädaohus oleva lapse ajutist perekonnast eraldamist. Nt on praeguses sõnastuses arusaamatu, millistel alustel võib ja millistel ei või piirata vanemate õigust oma lapsega suhtlemiseks (lg 3). Kuivõrd lapse perekonnast eemaldamise otsus on äärmiselt vastutusrikas, on sügavalt kaheldav, kas on kohane jätta see pelgalt ühe ametniku otsustuse meelevalda.
15. Lõpetuseks juhime tähelepanu tõsiasjale, et kuigi LakS-i eelnõu määratleb lapsena iga alla 18-aastase isiku, on jäänud täielikult tähelepanuta karm reaalsus, mis ümbritseb sündimata lapsi. Nimelt on avalikult teada tõsiasi, et kuigi riigil on põhiseaduslik kohustus kaitsta ka sündimata laste õigust elule, lõpetatakse Eesti Vabariigis igal aastal sünni eelselt tahtlikult enam kui 5000 lapse elu – ja seda valitsuse otsesel rahalisel toel. See tähendab, et Eestis on ülekaalukalt kõige suuremaks ohu allikaks lastele just nimelt Vabariigi Valitsus, mis rahastab igal aastal tuhandete sündimata laste tapmist, tehes seda hoolimata tõsiasjast, et põhiseaduse kohaselt on tal kohustus kaitsta sündimata laste õigust elule. Seejuures on eriti traagiline puuetega laste saatus, kellest väga suur osa tapetakse nende ebatäiuslikkuse tõttu juba enne, kui nad jõuavad sündidagi. Kui LakS lihtsalt ignoreerib seda karmi reaalsust ja hoidub ilmselgelt kõige tõsisemate lastekaitsealaste probleemide adresseerimisest, siis väljendab see paratamatult eelnõu ettevalmistajate silmakirjalikkust.
Kokkuvõttes leiame, et LakS-i eelnõus on mitmeid tõsiseid kitsaskohti nii põhimõttelisel tasandil kui ka konkreetsete sätete sõnastuse osas. Loodame, et meiepoolsed seisukohad aitavad neid kitsaskohti ületada ning jõuda sellise redaktsioonini, mis ühelt poolt austab laste õigusi, teiselt poolt ei tee seda vanemlike õiguste arvelt ning kolmandalt poolt minimeerib võimalused nii laste kui ka vanemate õiguste lubamatuks riiveks avaliku võimu teostajate poolt. Oleksime hea meelega nõus kohtuma, et oma seisukohti täiendavalt selgitada ning arutada ka väljatoodud kitsaskohtade lahendamise võimalusi.
Tallinnas, 14. aprillil 2014
Lugupidamisega,
Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Allikas: http://saptk.ee/blog/2014/04/16/saptk-hinnangul-on-lastekaitseseaduse-eelnous-mitmed-tosised-kitsaskohad/