Tarmeko juht: riigieelarve on ammu sügavas miinuses
Riik ei tule juba
praegu maksutuludega välja, sest umbes viiendik riigieelarvest tuleb
Euroopa Liidust, ütles Tarmeko KV juhatuse liige Jaak Nigul.
Täna hommikul ETV "Terevisioonis"
uuriti Tartu ettevõtjalt Jaak Nigulilt, kas ta on nõus Peep Soomani
väitega, et müüt Eesti heast ettevõtluskliimast on möödanik. Nigul
leidis, et tegemist ei ole mitte majandusliku, vaid poliitilise
olukorraga."Ettevõtjad saavad mõjutada riiki ainult teatud osas, suure osa määrab paraku ära poliitikute ja ametnike tegevus. Selles tuleb Soomaniga nõus olla, et meie konkurentsivõime kindlasti liigub negatiivses suunas," märkis Nigul.
Ta rääkis, et saab väga hästi aru, et Eestis ei ole inimesed palkadega rahul ning tema üritab ettevõtjana maksta rohkem, kuid kaupade maailmaturuhindade tõttu ei ole seda väga palju võimalik teha. "Ma ei saa maksta rohkem, kui on kauba müügihinnas see teatud töötasu osa," ütles Nigul ja lisas, et kuna Eestis on töötasu maksustatud äärmiselt kõrgelt, kasvab koos palgaga ka see maksuosa, mis läheb riigile. "Kui inimene saaks 1000 eurot kätte, siis ettevõtjale läheb see maksma umbes 1833 eurot," selgitas Nigul.
Tema ettepanek olukorra parandamsiseks on vähendada tööjõumakse, kuid sellega kaasneks riigi veelgi suurem võimetus eelarve tasakaalu saada. "Riik ei tule juba praegu meie maksutuludega välja, riigieelarvest umbes viiendik tuleb Euroopa Liidust. Meie riigieelarve on tegelikkuses juba ammu sügavas miinuses. Kuidas seda vahet täita, ei tea," kõneles Nigul.
Tarmeko juhi hinnangul ei saa Eestis olulist palgakasvu tekkida, kui poliitika ei muutu. "Poliitikud peaksid lõpetama oma tegevuse iseenese jaoks. Meie - ma pean silmas maksumaksjaid - oleme palganud poliitikud ja ametnikud selleks, et nad juhiksid riiki kogu ühiskonna huvides, aga praegu ma tunnetan, et nad juhivad iseenese huvides. Seda on vaja muuta," ütles Nigul.
Ta tõi näiteks päästeameti peadirektori Kuno Tammearu intervjuu, kus ta ütles, et merepääste võimekuse tõstmiseks eelmisel aastal kulutati 73 000 eurot. Nigul võrdles seda Tartu linna volikogu esimehele makstava summaga, mis jääb samasse suurusjärku. "Kas selline riik saab kesta? Kas need otsused, mida poliitikud ja ametnikud teevad, on kuidagi moodi õiged?" küsis ta retooriliselt.
Nigul nõustus ka samas saates kõnelenud Heido Vitsuriga, kes ütles, et küsimus on selles, kuidas riik maksumaksja raha kasutab: "Arvan, et me ei maksa mitte vähe makse, vaid meil raisatakse maksuraha lihtsalt väga palju ära."
Kadri Põlendikkadri.polendik@aripaev.ee
1 kommentaari:
Lugegu ametnikud kokku ja arvutagu välja neile kuluvad kulud ja palgad siis saate aru miks pea kõrgeima maksukoormusega riik ei tule omadega välja.Ja nagu mõni minister üritab ametnike armeed kärpida ,nii leiab end kohe ise tänavalt.Ülepea on lastud valitsev sektor kasvada!Veel hullem saab olema kui ükskord peaks õnnestuma selline parasiitlus lõpetada.Enamus neist ei oska ega taha teha tööd.
Postita kommentaar