Valimised: Martin Helme 142
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Sündinud 24.04.1976, Tallinn
Töökoht: Kirjastus Kunst, juhataja
Haridus: Kõrgem, Tartu Ülikool, 2000
1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Meie poolt peaks andma oma hääle kõik need inimesed, kes mõistavad, et ka euroliidus peab Eesti rahvuslikke huvisid kaitsma. Oleme ainus valik neile inimestele, kes ei poolda edasist võimu koondumist Brüsselisse ehk euroliidu föderaliseerumist. Kuigi mõned teised parteid räägivad ka seda, et nad ei poolda Euroopa Ühendriike, selgub nende konkreetseid seisukohti vaadates siiski, et nad pooldavad kõiki neid poliitikaid, mis sisuliselt liigutavad meid euroföderatsiooni provintsi staatusesse.
Olgu selleks siis immigratsiooniküsimuste andmine Brüsselisse, maksude ja eelarve küsimuste ära andmine või välispoliitikas oma rahvuslike huvide kaitsmise andmine sakslastele-prantslastele, kes praeguse Ukraina kriisi taustal näitavad, kui hoolimatult nad ohverdavad oma liitlaste julgeoleku heade suhete nimel Venemaaga.
Prantsusmaa vilistab julgeoleku solidaarsuse peale ja jätkab Mistrali ründelaevade müüki Venemaale, Saksamaa vilistab solidaarsuse peale, sest tema tööstus sõltub Vene gaasist, Kreeka aga, kes pidi ju meile tänutäheks tema võlgade maksmise ees olema toeks siis, kui meil on häda käes, on kõige innukam Moskva huvide kaitsja euroliidus hetkel. Noh, meil on häda käes ja solidaarsust pole näha. Pole ka näha, et Toompea parteid olukorra tõsidust tegelikult mõistaks ja vastavalt tegutseks.
2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Kindlasti eelarvega, see on võtmeteema meile, et Eesti saaks võrselt toetusi euroliidus võrreldes vanade liikmesriikidega. Eriti karm on praegu seis põllumajanduses, kus meie tootjad konkureerivad ühisturul kordades väiksemat toetustega, olles sisuliselt dumpingu all. Kohe peale valimisi hakkab 2020 aastast algava eelarveperioodi üle kauplemine ja juba kõlab hääli, et peale 2020 ei ole Eesti enam euroliidus saaja vaid peale maksja riik.
Meie seisukoht on, et peame välja võitlema, et oleksime ka peale 2020 aastat jätkuvalt euroraha näol saamas rohkem kui maksmas. Lisaks muidugi viiksin Brüsselisse Ida-Euroopa riikide arusaama julgeolekust Euroopas. Kolmas teema, millest ei saa ilmselt üle on energeetika, sest on fakt, et Eesti võiks olla Euroopa kõige odavama elektriga riik, aga euroliidu energiapoliitika on meil elektri ajanud kallimaks kui on Soomes. Meie eesmärk on, et Eesti tarbijale oleks elekter praegusest märksa odavam.
3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Neid asju on nii palju, et ei jõua kokku lugeda. Kindlasti ei peaks ta tegelema tolmuimejate võimsusega või lambipirnide keelamisega. Ta ei peaks tegelema iga eluvaldkonna reguleerimise ja bürokratiseerimisega. Lihtsam on öelda, mis võiks olla need asjad, mis võiks jääda euroliidu pädevusse. Selleks on ühisturg ja võimalikult aus konkurents ühisturul. Ta peaks kauge kaarega eemal hoidma maksudest, immigratsioonist, keskkonnateemadest, sest just viimase kaudu sekkutakse kõige rohkem energia- ja tootmispoliitikasse.
4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Ma ei poolda üldse CO2 kvoodi äri. Eestis on tekitatud mulje, et see on mingi tasuta raha, mis vedeleb maas ja tuleb huugama panna kasvõi totakatele elektriautodele. Tegelikult on kogu CO äri üks põhjus, miks elekter kalliks on aetud. Kyoto süsteem, mis CO äri tekitas ei vähendanud karva võrdki CO tootmist, küll aga tekitas miljardilise äri kvoodiga kauplemisel, sisuliselt on tegemist õhu müümisega ja selle maksab kinni reakodanik.
5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Euroopa Liit kukkus tõepoolest rängalt läbi julgeoleku küsimuses. Tegelikult kukkus ta korra varem juba läbi Georgia sõja ajal. Põhjus selleks on väga lihtne: Euroopa riikide julgeoleku riskid on kardinaalselt erinevad. Suured lääneriigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ei tunneta vähimalgi määral Venemaa poolset ohtu oma julgeolekule. Küll aga on neil väga tugev ja isekas majandushuvi olla heades suhetes Venemaaga.
Sellest tulenevalt nõrgestavad nii need kui mitmed teised lääne või lõunapoolsed Euroopa riigid Ida-Euroopa riikide julgeolekut, blokeerides tugevaid majanduslikke või poliitilisi survevõtteid Moskva vastu. See tähendab, et me ei saa mitte mingil juhul olla nõus plaaniga tekitada nö ühtne Euroopa Liidu välispoliitika. Mingit ühtsust siin lihtsalt pole ja reaalsuses hakkab asi välja nägema nii, et me anname enda huvide kaitsmise Berliinile, kes meie huvid siis lihtsalt ohverdab oma gaasi eest. Kui keegi usub, et see on parem variant võrreldes praegusega, siis ma ei tea, millega see inimene mõtleb.
Praeguses olukorras on kõige õigem jätkata sarnaselt mõtlevate riikidega ühisrinde moodustamist (Poola, Balti riigid, ehk ka Rootsi), andes endale aru, et Saksa-Prantsuse poliitika töötab sellele vaikselt vastu. Aga meie asukoha ja suurusega riigi jaoks ongi julgeolek üks lõputu ränk võitlus, mingit imelahendust siin ei ole. Kui keegi pakub, müüb ta võltsturvalisust.
6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Pakun, et kõik riigikogu erakonnad saavad ühe koha, meie saame ühe koha ja ühte ma ei oska ennustada - võib olla mõni üksikkandidaat, võib olla üks lisakoht mõnele riigikogu parteile.
Allikas: http://www.delfi.ee/kandidaadid/?candidate=142
Meie poolt peaks andma oma hääle kõik need inimesed, kes mõistavad, et ka euroliidus peab Eesti rahvuslikke huvisid kaitsma. Oleme ainus valik neile inimestele, kes ei poolda edasist võimu koondumist Brüsselisse ehk euroliidu föderaliseerumist. Kuigi mõned teised parteid räägivad ka seda, et nad ei poolda Euroopa Ühendriike, selgub nende konkreetseid seisukohti vaadates siiski, et nad pooldavad kõiki neid poliitikaid, mis sisuliselt liigutavad meid euroföderatsiooni provintsi staatusesse.
Olgu selleks siis immigratsiooniküsimuste andmine Brüsselisse, maksude ja eelarve küsimuste ära andmine või välispoliitikas oma rahvuslike huvide kaitsmise andmine sakslastele-prantslastele, kes praeguse Ukraina kriisi taustal näitavad, kui hoolimatult nad ohverdavad oma liitlaste julgeoleku heade suhete nimel Venemaaga.
Prantsusmaa vilistab julgeoleku solidaarsuse peale ja jätkab Mistrali ründelaevade müüki Venemaale, Saksamaa vilistab solidaarsuse peale, sest tema tööstus sõltub Vene gaasist, Kreeka aga, kes pidi ju meile tänutäheks tema võlgade maksmise ees olema toeks siis, kui meil on häda käes, on kõige innukam Moskva huvide kaitsja euroliidus hetkel. Noh, meil on häda käes ja solidaarsust pole näha. Pole ka näha, et Toompea parteid olukorra tõsidust tegelikult mõistaks ja vastavalt tegutseks.
2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut.
Kindlasti eelarvega, see on võtmeteema meile, et Eesti saaks võrselt toetusi euroliidus võrreldes vanade liikmesriikidega. Eriti karm on praegu seis põllumajanduses, kus meie tootjad konkureerivad ühisturul kordades väiksemat toetustega, olles sisuliselt dumpingu all. Kohe peale valimisi hakkab 2020 aastast algava eelarveperioodi üle kauplemine ja juba kõlab hääli, et peale 2020 ei ole Eesti enam euroliidus saaja vaid peale maksja riik.
Meie seisukoht on, et peame välja võitlema, et oleksime ka peale 2020 aastat jätkuvalt euroraha näol saamas rohkem kui maksmas. Lisaks muidugi viiksin Brüsselisse Ida-Euroopa riikide arusaama julgeolekust Euroopas. Kolmas teema, millest ei saa ilmselt üle on energeetika, sest on fakt, et Eesti võiks olla Euroopa kõige odavama elektriga riik, aga euroliidu energiapoliitika on meil elektri ajanud kallimaks kui on Soomes. Meie eesmärk on, et Eesti tarbijale oleks elekter praegusest märksa odavam.
3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Neid asju on nii palju, et ei jõua kokku lugeda. Kindlasti ei peaks ta tegelema tolmuimejate võimsusega või lambipirnide keelamisega. Ta ei peaks tegelema iga eluvaldkonna reguleerimise ja bürokratiseerimisega. Lihtsam on öelda, mis võiks olla need asjad, mis võiks jääda euroliidu pädevusse. Selleks on ühisturg ja võimalikult aus konkurents ühisturul. Ta peaks kauge kaarega eemal hoidma maksudest, immigratsioonist, keskkonnateemadest, sest just viimase kaudu sekkutakse kõige rohkem energia- ja tootmispoliitikasse.
4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud ettepanekut külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti elanike jaoks elektri hinda?
Ma ei poolda üldse CO2 kvoodi äri. Eestis on tekitatud mulje, et see on mingi tasuta raha, mis vedeleb maas ja tuleb huugama panna kasvõi totakatele elektriautodele. Tegelikult on kogu CO äri üks põhjus, miks elekter kalliks on aetud. Kyoto süsteem, mis CO äri tekitas ei vähendanud karva võrdki CO tootmist, küll aga tekitas miljardilise äri kvoodiga kauplemisel, sisuliselt on tegemist õhu müümisega ja selle maksab kinni reakodanik.
5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suunal tegutsema?
Euroopa Liit kukkus tõepoolest rängalt läbi julgeoleku küsimuses. Tegelikult kukkus ta korra varem juba läbi Georgia sõja ajal. Põhjus selleks on väga lihtne: Euroopa riikide julgeoleku riskid on kardinaalselt erinevad. Suured lääneriigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ei tunneta vähimalgi määral Venemaa poolset ohtu oma julgeolekule. Küll aga on neil väga tugev ja isekas majandushuvi olla heades suhetes Venemaaga.
Sellest tulenevalt nõrgestavad nii need kui mitmed teised lääne või lõunapoolsed Euroopa riigid Ida-Euroopa riikide julgeolekut, blokeerides tugevaid majanduslikke või poliitilisi survevõtteid Moskva vastu. See tähendab, et me ei saa mitte mingil juhul olla nõus plaaniga tekitada nö ühtne Euroopa Liidu välispoliitika. Mingit ühtsust siin lihtsalt pole ja reaalsuses hakkab asi välja nägema nii, et me anname enda huvide kaitsmise Berliinile, kes meie huvid siis lihtsalt ohverdab oma gaasi eest. Kui keegi usub, et see on parem variant võrreldes praegusega, siis ma ei tea, millega see inimene mõtleb.
Praeguses olukorras on kõige õigem jätkata sarnaselt mõtlevate riikidega ühisrinde moodustamist (Poola, Balti riigid, ehk ka Rootsi), andes endale aru, et Saksa-Prantsuse poliitika töötab sellele vaikselt vastu. Aga meie asukoha ja suurusega riigi jaoks ongi julgeolek üks lõputu ränk võitlus, mingit imelahendust siin ei ole. Kui keegi pakub, müüb ta võltsturvalisust.
6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Pakun, et kõik riigikogu erakonnad saavad ühe koha, meie saame ühe koha ja ühte ma ei oska ennustada - võib olla mõni üksikkandidaat, võib olla üks lisakoht mõnele riigikogu parteile.
Allikas: http://www.delfi.ee/kandidaadid/?candidate=142
0 kommentaari:
Postita kommentaar